Huvitaval kombel on sõna adresseerima ajalooline tähendus rahva keelekasutusest vaikselt ära kadunud. Sestap olin väga üllatunud, et adresseerima esmatähenduseks on ÕS 2025-s märgitud ajalooline ja ununema hakkav tähendus: 'postisaadetist kuhugi suunama', EKI ühendsõnastikus lisaks '(posti)saadetist, kirja, sõnumit vms (aadressi järgi) kellelegi, kuhugi suunama; saadetisele aadressi kirjutama'. Selles tähenduses pakutakse ühendsõnastikus sünonüümideks sõnu saatma, lähetama ja läkitama.

Praegu on sõna adresseerima kasutusel pigem mingis suhteliselt segases ja ähmases kontekstis. Adresseeritakse väga erinevaid asju, peamiselt küll olulisi teemasid olulistele inimestele. Kuna üha enam peavad inimesed võtma sõna teemadel, millest neil endal kristallselget arusaamist pole – sageli isegi keskpärast mitte, siis on seda sõna mugav udutamiseks kasutada.

Tegu on ilmselt toortõlkega inglise keelest (to address), aga eesti keeles on selle tähendus märksa ähmasem kui mõne teise toortõlke, näiteks sõna tolereerima puhul, millele on head eestikeelsed vasted taluma, sallima ja leppima olemas. Ent rahvas siiski pigem tolereerib ja sagedamini isegi ei tolereeri.

Mina isiklikult ei tolereeri adresseerimist selle praeguses levinuimas kasutusviisis ja kutsun ka teisi seda vältima. Kasutame selgemaid vasteid, mis on meie ilusas eesti keeles olemas ja mida kasutati enne laialdast adresseerimist. ÕS 2025 soovitab näiteks sõnu tegelema, käsile võtma, käsitlema, lahendama, lahendust otsima, (probleemi) sihtima, sobivad ka (juhend on) mõeldud, määratud, (muret) kõrvaldama, kaotama, (raskusi) ületama, (küsimusele) vastust leidma, tähelepanu pöörama, (teemaga) toime tulema, hakkama saama.

Eesti Keeletoimetajate Liidu veebilehe rubriigis "Keeletoimetaja soovitab" ilmub 9.–23. märtsini keelenõusari "Akadeemikute eri", milles 12 Eesti Teaduste Akadeemia liiget jagavad oma tähelepanekuid tänapäeva eesti keele kohta. Kokku ilmub sarjas 15 keelesoovitust, millest osa avaldatakse emakeelekuul ka ERR-i teadusportaalis.