Eesti kirjakeele normi järgi tuleb praegu kohanimelised täiendid kirjutada suure tähega, nõnda siis mõne jaoks harjumuspärase soome kelgu (ehk tõukekelgu) asemel on õige kirjakuju Soome kelk. Oma õppejõukogemusest tean, et üha rohkem üliõpilasi kirjutabki nii ning kas selle reegli või siis inglise keele mõjul kiputakse suure esitähega kirjutama keelte nimetusigi, kuigi keeli peaks ikka kirjutama väikese esitähega. Teisisõnu, endiselt on õige soome keel, mitte Soome keel (ÕS 2025 – soome keel).

Keelte nimetustest erinevalt on normitud murrete nimetusi, mille puhul täiend peab vastama täpsemalt kohanime kirjapildile. Seega on õige Tartu murre, aga tartu keel – viimane siis, kui ei mõelda lihtsalt Tartus räägitavat keelt, vaid tartu keel tähistab tallinna keele kõrval kasutatud teist ajaloolist eesti kirjakeelt, mida õpetati kunagi ka Võrumaa koolides.

Uus ÕS võrdsustab tartu keele lõunaeesti keelega (ÕS 2025 – tartu keel). See on kultuurilooliselt mõistetav, kuid ei ole päris täpne esiajaloolises ega samuti tänapäevases tähenduses, sest iidsest lõunaeesti hõimukeelest on peale tartu keele kujunenud veel teisi (murde)keeli. Pigem võru, kohalikus keelepruugis võro keel on nüüd pürginud saama lõunaeesti keele sünonüümiks.

Keeli on enamasti nimetatud kindlate kohtade järgi, kuid hiljem on nende rääkijad asunud elama mujale ning see on soodustanud algse kohanimekuju muutumist keele nimetuses. Sellepärast nimetatakse Lõuna-Eestis sündinud keelt lõunaeesti keeleks (ÕS 2025 – lõunaeesti keel), mille rääkijaid elab tänapäeval mitmel pool Eestis.

Sellised kaheosalistest kohanimedest pärit keelte nimetused kirjutatakse reeglina kokku ja ikka väikese esitähega. Väga pikas mitmeosalises nimetuses võiks aga selguse huvides tarvitada sidekriipsu täiend- ja tuumosa vahel, nagu lõuna-läänemeresoome keeled. Olen nii oma kirjatöödes teinud ja üldiselt on toimetajad sellise põhimõtte heaks kiitnud.

Lisalugemist
EKI teatmik, Keele-, rahva- ja hõimunimetused

Eesti Keeletoimetajate Liidu veebilehe rubriigis "Keeletoimetaja soovitab" ilmub 9.–23. märtsini keelenõusari "Akadeemikute eri", milles 12 Eesti Teaduste Akadeemia liiget jagavad oma tähelepanekuid tänapäeva eesti keele kohta. Kokku ilmub sarjas 15 keelesoovitust, millest osa avaldatakse emakeelekuul ka ERR-i teadusportaalis.