17.04.26 KULTUUR ... Katkiste esemete kordategemine on Eestis muutunud nõukogude-aegsest majanduslikust paratamatusest teadlikuks vastupanuks tänapäevasele masstarbimisele. Eesti Rahva Muuseumi teaduri Tenno Teidearu värske uurimus näitab, et varasem vajaduspõhine strateegia on leidnud uue hingamise keskkonnahoidlikus mõtteviisis ja liikumises.

10.04.26 ÜHE MINUTI LOENG ... Mätas on juba roheline ja näpud lausa kipuvad mulda. Kevad toob uue hoo nii loodusesse kui inimestes endis. Tallinna Ülikooli Hiina uuringute nooremteadur Karel Jõeleht selgitab, miks kevad on uue alguse sümbol.

09.04.26 KULTUUR ... Underi ja Tuglase Kirjandusinstituudi direktori ja juhtivteadur Kristi Viiding avab oma neljapäeval toimuvas Eesti humanitaarteaduste aastakonverentsi plenaarettekandes Eesti- ja Liivimaa varauusaegse kirjanduse seni tundmatuid tahke.

30.03.26 ÜHISKOND ... Ühismeedias laineid löövad spekulatsioonid tuntud inimeste surmalainest on alusetud ning järjestikusi surmasid Eestis ja välismaal aitab seletada tõenäosusteooria, osutab statistik.

26.03.26 ÜHISKOND ... Nagu inimene viib olulise, ent tülika kraami keldrisse, võib ka ühiskond kohelda mõnda piirkonda ebamugava kolikambrina. Ramón y Cajal vanemteadur Francisco Martinezi välitööd näitavad, et kuigi Ida-Virumaa inimesed tunnevad oma kodukohaga tugevat seost, otsivad nad laiema ühiskondliku hoiaku eest peidupaika keldritest, datšadest ja teistest varjatud kohtadest.

25.03.26 KULTUUR ... Lihtsa puuviljakärbse nimi ilmestab, kuidas pealtnäha väikesed keelelised erinevused peegeldavad erinevusi ka lähedaste sugulasrahvaste maailmatajus, kirjutab akadeemik ja Tartu Ülikooli inimese füsioloogia professor Eero Vasar keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

24.03.26 KULTUUR ... Uus õigekeelsussõnaraamat samastab tartu keele laiemalt lõunaeesti keelega, mis on kultuurilooliselt mõistetav. Samas eirab selline lihtsustus teiste kohalike murdekeelte ja iidsete hõimukeelte ajaloolist kujunemist, kirjutab akadeemik ning eesti keele ajaloo ja murrete professor Karl Pajusalu keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

23.03.26 KULTUUR ... Viimastel aastatel on liiga palju hakanud tungima väljendi kuigi palju tähendusmaale ja seda sealt välja tõrjuma. Enam nagu ei sobigi öelda, et seda või teist ei ole kuigi palju või et lihtsalt on vähe, nendib akadeemik ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor Peeter Saari keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

20.03.26 KULTUUR ... Maailmas leidub terve hulk asju, mis võivad vussi minna ja millega isegi parim juht midagi ette võtta ei saa. Seetõttu on vale rääkida nii riskide maandamisest kui ka nulli viimisest, kirjutavad akadeemik ja Cybernetica teadusdirektor Dan Bogdanov ning vanemteadur Liina Kamm keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

19.03.26 KULTUUR ... Eesti inimesed on hakanud viimase aastaga kasutama laialdaselt tollimaksu asemel sõna tariif. Juba sada aastat eesti keele oskussõnavaras olnud mõistega ei tohiks meil probleeme tekkidagi, sedastab akadeemik ja Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

18.03.26 KULTUUR ... Mitmed sisutühjad parasiitsõnad on muutunud kirjapruugis nii harjumuspäraseks, et oleme minetanud võime märgata nende kõledat koledust, tõdeb akadeemik ja Tartu Ülikooli sotsioloogia professor Veronika Kalmus keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

16.03.26 KULTUUR ... Geneetilised erinevused metsiku ja sellest aretatud kultuurtaime vahel on sedavõrd suured, et viimast võib nimetada geneetiliselt modifitseeritud taimeks. Geenitehnoloogia võimaldab teha aga sedavõrd kitsapiirilisi muutusi, et neid oleks õigem nimetada täppisaretatud taimedeks, kirjutab Teaduste Akadeemia president Mart Saarma keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

16.03.26 KULTUUR ... Eesti inimesed on surmast kaugenenud ja matused kujunenud tarbimisühiskonnas üheks teenuseks paljudest. Samas näeb üha enam isikupäraseid ärasaatmisi, kus võib näha tantsivat baleriini või kuulda "Rekkamehe argipäeva", tõdesid folklorist Marju Kõivupuu ja matusekorraldaja Tarko Tuisk.

15.03.26 EESTI ... Tartu Ülikooli tänapäeva eesti keele professor Liina Lindström ütles, et ropendamine annab inimestele tihti vajaliku vabanemise tunde ning samuti toimib see grupisisese identiteedi loomise vahendina.

15.03.26 KULTUUR ... Sõnad tehnika ja tehnoloogia ei ole eesti keeles sama tähendusega, rõhutab akadeemik ja Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Jakob Kübarsepp keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

14.03.26 KULTUUR ... Soomlasi peetakse maailma kõige õnnelikumaks rahvaks. Eestlane seevastu näib olevat maailma kõige muretsevam. Ometi on eesti keeles muretsemine üks kummaline tegevus: see ei tähenda üksnes ärevust, vaid ka millegi hankimist, kirjutab akadeemik ja Tartu Ülikooli inimese füsioloogia professor Eero Vasar keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

14.03.26 ARVAMUS ... Emakeelepäeval räägitakse ikka keele ilust, püsimajäämisest ja müstilistest käänetest. Kuid sel aastal ei saa me mööda tehisarust, mis on meie keeleruumi vaikselt, ent järjekindlalt ümber voolimas, kirjutab Tallinna Ülikooli kirjaliku tõlke vanemspetsialist, eesti-inglise vandetõlk Siret Laasner.

14.03.26 KULTUUR ... Tartu Ülikooli teadlased uurisid, millist tüüpi keelekasutus kõige enam eestlasi häirib. Kolmandik saadud vastustest käis sõnavara, eelkõige võõrkeelsete sõnade ja väljendite kasutamise kohta.

14.03.26 KULTUUR ... Eesti rahvas on uute situatsiooniliste ütluste loomises üsnagi nutikas ega taha naljalt vastust võlgu jääda – ning mõistagi haarab imeteldava innuga kinni igast võimalusest kellelegi ära panna, kirjutab Tallinna Ülikooli nooremteadur Loviisa Mänd.

13.03.26 KULTUUR ... Tehisaru on muutnud tarkvaraarenduse kiireks loovtööks. See esitab ühiskonnale aga uue väljakutse: kuidas säilitada usaldus nii loovkoodiva inseneri kui ka tema loodud süsteemide vastu, kirjutab akadeemik ja Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

12.03.26 KULTUUR ... Mitmete sõnade, sh adresseerima, ajalooline tähendus on rahva keelekasutusest vaikselt ära kadunud. Kui aga uutele tähendustele meie ilusas eesti keeles täpsemad vasted olemas on, ei peaks sellega niisama leppima, leiab akadeemik ja KBFI juhtivteadur Anne Kahru keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

11.03.26 KULTUUR ... Eesti keel on ainsust armastav keel tohutu arvu võimalustega, mida tasub meeles hoida ka ilma- ja kliimamuutusest kõneledes, kirjutab akadeemik ja Tallinna Tehnikaülikooli rannikutehnika professor keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

11.03.26 KULTUUR ... Emakeelepäeva eel koostas Tallinna Ülikooli nooremteadur Loviisa Mänd lühikese viktoriini eesti keele fraseologismide kohta, millest mõned kipuvad keele loomuliku arengu käigus oma algset piltlikkust muutma.

10.03.26 KULTUUR ... Kui prantslastel on Prousti fenomen, mis kirjeldab mälestuse vallandumist aistingute koosmõjus, siis võib-olla on meil Tammsaare fenomen – püsiv õndsuseigatsus koos teadlikkusega, et terviklikkus on alati ajutine, leiab akadeemik ja Tartu Ülikooli inimese füsioloogia professor Eero Vasar keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

10.03.26 KULTUUR ... Kui suurrahvastel puudub otsene vajadus argielus teiste keelte peale mõelda, siis väikerahvaste haridus- ja meediaruumis kuuleb ning näeb paratamatult ka teisi keeli. See annab meile otsese eelise, leiab Tallinna Ülikooli keeledidaktika professor Merilyn Meristo.

09.03.26 KULTUUR ... Inglise keele mõjul on sõnadele akadeemik ja akadeemia tekkinud uued tähendusvarjundid, mis vaesetavad eesti keelt, nendib Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo tenuuriprofessor ja akadeemik Marek Tamm keelenõusarjas "Akadeemikute eri".

03.02.26 TERVIS ... Levinud uskumuse kohaselt vahetuvad inimese kehas kõik rakud välja seitsme aastaga, mis peaks meile tehniliselt andma uue keha. Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia professor Pärt Petersoni sõnul rakuvahetus meid siiski vananemisest ei päästa.

02.02.26 KULTUUR ... Teadust kunstikeelde pannes peab leidma õige tasakaalu tõepärasuse ja publiku kaasahaaramise vahel, arutlesid kunstnik Mark Antonius Puhkan ja geoloog Peeter Paaver. Ideaalis võiks ka erialateadlane näiteks lasteraamatu illustratsiooniga rahule jääda.

14.01.26 KULTUUR ... Tänapäeva ühiskonnad nõuavad oma liikmetelt pidevat kasvu, laienemist ja selgeid identiteete. Sellele vastandub mõtteviis, mille kohaselt on püüdlus vastata normile pidurdav jõud, samas kui loovus ja elujõud peituvad just väikesekssaamises ning pidevas muutumises.

13.01.26 ÜHISKOND ... Postiindeks võib määrata lapse tulevikku rohkem kui vanemate töökoht. Värske doktoritöö näitab Helsingi, Stockholmi ja Oslo võrdluses, et läbimõtlemata linnaplaneerimine lukustab inimesed nõiaringi, kust pääsemine võib võtta põlvkondi.

24.12.25 KULTUUR ... Jõuluvana ja päkapikud tunduvad tänapäeval iseenesestmõistetava osana jõuluajast, ent veel sadakond aastat tagasi võis jõuluvana külastada peresid lambanahkses kasukas, vits vöö peal. See võis ka kasutust leida, kui lapsed piiblisalme ei teadnud.

22.12.25 KULTUUR ... Kuigi teatristatistika näitab eestlaste suurt kultuurihuvi, tekib ühiskonnas tuliseid vaidlusi teemal, mis üldse kultuuri nime väärib ja kellel sobib kus esineda. Semiootik Maarja Ojamaa ja kultuuriajakirjanik Valle-Sten Maiste leidsid, et sageli tembeldavad inimesed kultuurituks nähtusi, mille mõistmiseks neil puudub n-ö keeleoskus.

11.12.25 KULTUUR ... Eesti filmiturg toimib tootjate, kinode, publiku ja teiste osaliste koosmõjus. Ehkki filmitootjad arvestavad kõhutunde põhjal vaatajate ootustega, pole publiku tegelikke soove Eestis järjepidevalt ja süsteemselt uuritud, osutab Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritöö.

08.12.25 KULTUUR ... Kunstiajalugu ei piirdu ammu enam vaid silmaga nähtava imetlemisega. Tänapäeva teadus võimaldab vaadata läbi värvikihtide, võimaldades jutustada lugusid, mis kadusid kunstnike pintslitõmmete alla, leiab Cambridge'i ülikooli Hamilton Kerri instituudi direktor ja päranditehnoloogia professor Erma Hermens.

28.11.25 KULTUUR ... 20. sajandi alguse modernismi seostatakse sageli sõdade, tehnoloogilise võõrandumise ja pettumusega. Tartu Ülikooli teaduri Eret Talviste värske monograafia leiab sellest ajastust aga elujaatava nn võõrastava läheduse, mis pakub leevendust ka tänapäeva ühiskonda lõhestavatele probleemidele.

22.11.25 KULTUUR ... Väikeseid kohalikke keeli leidub igas maailmanurgas ja neil kõigil oleks üksteiselt midagi õppida. Tallinna Ülikooli keeledidaktika professor Merilyn Meristo hakkab jaanuarist juhtima projekti, mis toob 13 riigi väikekeelte kogemused kokku. Piltlikult öeldes võib ka mulgi keele õpik valmida tulevikus Togost saadud nippide toel.

17.11.25 KULTUUR ... Filmitegijad ja kinopidajad seisavad silmitsi noorte kahaneva huviga kino vastu. Samas kinnitavad eksperdid, et Eesti filmitoodang on kvaliteetsem, mitmekesisem ja rahvusvaheliselt nähtavam kui kunagi varem.

11.11.25 TERVIS ... Mitut keelt kõnelevate inimeste aju võib vananeda aeglasemalt ning nende vaimne taandareng olla tagasihoidlikum, selgub värskest suuruuringust. Teadlaste sõnul tekivad kiirenenud bioloogilise vananemise tunnused mitmekeelsetel inimestel poole väiksema tõenäosusega kui ükskeelsetel.

10.11.25 KULTUUR ... Eesti muuseumid ja arhiivid on digiteerinud suure osa oma kogudest ja teinud selle tasuta kättesaadavaks. Samas kasutab seda vaid väike osa ühiskonnast. Digipärandi jõudmine meemidele ja kleepsudele, aga ka ettevõtlusse hoiaks seda elavana, leiavad Eesti Rahva Muuseumi (ERM) teadusdirektor Pille Runnel ja teadussekretär Agnes Aljas.

05.11.25 ÜHISKOND ... Reeglina soovib inimene oma eneseväljenduses jätta enesekindla mulje. Samas on olukordi, kus ebakindluse väljendamine on hädavajalik – näiteks teadustöös, kus teadmine võib kiirelt muutuda. Kuidas väljendada ebakindlust nii, et teksti üldine usaldusväärsus ei kannataks, rääkis Tartu Ülikooli keeleteaduse nooremteadur Nele Karolin Teiva kolme minuti loengute konkursil.

30.10.25 HARIDUS ... Praegu eeldatakse, et Eesti õpilased saavad religiooniga seotud teadmisi erinevatest õppeainetest muu sisu kõrvalt. Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöö osutab, et sellest kokkupuutest jääb noortele väheks. Samas suhtuksid noored ise koolis antavasse religioonialasesse haridusse pigem soosivalt.

25.10.25 ÜHISKOND ... Hirmust ja teistest emotsioonidest on saanud tänapäeva meedia ning poliitika keskne telg, mida mitte ainult ei kajastata, vaid ka aktiivselt luuakse ja võimendatakse, leiavad Tartu ja Tallinna Ülikoolide semiootikud Andreas Ventsel, Merit Maran ja Mari-Liis Madisson.

24.10.25 KULTUUR ... Ja on üks enim kasutatud sõnu eesti keeles. Tema sünonüümset kaksikvenda ning kuuleb tänapäeval märksa vähem, kuid tegu on alles viimase paari sajandi suundumusega.

16.10.25 ÜHISKOND ... Keelt on seni uuritud eeskätt humanitaarteaduslike meetoditega. Täpsemate tulemuste jaoks tuleks appi võtta aga ka käitumisbioloogia, neuroteadus ja geneetika, osutab Zürichi Ülikooli keeleteaduse professor Balthasar Bickel. Näiteks võib inimeste ja loomade võrdlev aju-uuring anda aimu liikideülestest keelelisest eelistustest.

15.10.25 KULTUUR ... Kolmapäeval kell 18 toimub Põhjala tehases aruteluõhtu, kus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA), Eesti Kunstiakadeemia (EKA) ja Tallinna Ülikooli BFM-i loovuurijad avavad oma praktika ja teadustöö tagamaid. Ülekannet ürituselt saab jälgida ka Novaatori vahendusel.

10.10.25 KESKKOND ... Pealinna südames asuvates parkides võib mõnikord istuda tunde kedagi kohtamata, laste kilgetest rääkimata. Tallinna ja Tartu Ülikooli keskkonnasotsioloogi Bianka Plüschke-Altofi sõnul pole mõnede parkide vähese kasutuse taga pelgalt disain: linna rohealad kujutavad omamoodi peeglit, kust kumavad vastu ühiskonna harjumused, normid ja probleemid.

09.10.25 KULTUUR ... Eesti keele värvi-, maitse- ja lõhnasõnavara on nii sisult kui ka vormilt saksa keele omaga väga sarnane, osutab Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritöö. Samuti selgus, et vähemalt uuritud sõnade põhjal on Eesti inimeste maailmataju muutunud viimase 20 aastaga läänelikumaks.

01.10.25 ARVAMUS ... Digiajastul hõlmab kirjaoskus muuhulgas arusaamist masintõlke puudustest ja voorustest. Tallinna Ülikooli haridusteadlaste uuringu esialgsed tulemused osutavad, et mittetõlkijatest kasutajad vajaksid masintõlke kirjaoskuses rohkem tuge, kirjutab Tallinna Ülikooli kirjaliku tõlke lektor Triin van Doorslaer.

26.09.25 KULTUUR ... Tänavu valmis seni põhjalikem seto keelt ja nüüdiskultuuri käsitlev raamat – koguteos "Setomaa 3. Keel ja uuem kultuur". Kogumiku keeleosa koostaja, akadeemik Karl Pajusalu sõnul on seto keel erakordselt ehe ja loov, kuid noorte seas mõnikord salakeele staatuses olev pärand. Traditsioonirikka pärimuskultuuri kõrvale on tekkinud elust pakatav seto nüüdiskultuur.

24.09.25 ÜHISKOND ... Kes soovib mõne eksimuse korral siiralt vabandada, võiks öelda rohkemat kui lihtsalt "palun vabandust". Ühendkuningriigi teadlase uuring osutab, et pikem ja läbimõeldum vabandus mõjub siiramalt. Teisalt ei mõju siiralt ka üleliia teatraalsed vabandused.