Hulganisti näiteid saab muidugi guugeldades, kuid piirdume siinkohal vaid Postimehes ja vaid 2025. aastal lehe enda töötajate või avaliku elu tegelaste artiklitest leituga. Mõnes neist käib liiga ka koos mõne teise määr- või omadussõnaga, nt hästi ja tore.

… pole ka DeepSeeki taustajõudude kohta liiga palju teada …

… lubas … inimeste kindlustunde taastada, aga siiani see tal liiga hästi välja pole tulnud.

Praktiliselt ei ole lihtsalt liiga tore, kui TikToki asemel ...

Keskmisele valijale ei ütle need terminid muidugi liiga palju.

Eesti keelega maailmas liiga palju teha ei ole.

Mida nende imelikult kõlavate ja sisult ähmaste lausetega õieti öelda tahetakse? Ei midagi muud kui et lihtsalt pole kuigi palju, kuigi hästi ega kuigi tore!

Võib-olla tahavad kirjutajad lihtsalt kujundlikkust, ilmekust või isegi humoorikust lisada? Paraku on väljenditega keeles nii, et mis algul tundub originaalne ja põnev, võib vohama hakates muutuda igavaks, häirivaks või segadusse ajavaks.

Et nüüd liiga palju ja kuigi palju erinevus puust ja punaseks teha, võrdleme kahte väljamõeldud lauset:

• Presidendi vastuvõtul ei ole kuigi palju rahvast.
• Presidendi vastuvõtul ei ole liiga palju rahvast.

Ehkki kummalgi neist pole kuigi palju tõeväärtust, on nad mõlemad eesti keeles õiged ja selge mõttega, aga ometi erineva tähendusega.

Lõpetuseks ka näide kõnealuse keelendi õigest kasutusest anekdootide lehelt: Kunagi ei ole liiga palju õlut. Küll aga on kemmerg kaugel.

Eesti Keeletoimetajate Liidu veebilehe rubriigis "Keeletoimetaja soovitab" ilmub 9.–23. märtsini keelenõusari "Akadeemikute eri", milles 12 Eesti Teaduste Akadeemia liiget jagavad oma tähelepanekuid tänapäeva eesti keele kohta. Kokku ilmub sarjas 15 keelesoovitust, millest osa avaldatakse emakeelekuul ka ERR-i teadusportaalis.