Eesti Loodusmuuseumi zooloog Joosep Sarapuu ütles, et taoliste väidete puhul tasub olla ettevaatlik. Tema sõnul ei pruugi inimeste mulje alati peegeldada tegelikku olukorda. "Inimeste vaatlused ei pruugi olla kõige objektiivsemad. Võib olla, et inimesed on lihtsalt hakanud neid rohkem märkama," ütles Sarapuu.

Tema sõnul pole ta ise täheldanud, et mutte oleks tänavu märkimisväärselt rohkem ning ilma täpsemate andmeteta on keeruline üldistusi teha. Samas tuletas Sarapuu meelde, et looduses on tõusud ja mõõnad igati tavapärased. "Enamikel loomadel on mingisugused arvukuse kõikumised," märkis ta.

Zooloog Uudo Timm kinnitas, et loomade arvukust mõjutavad looduses üldiselt loomulikud tsüklid: mõnel aastal on loomi rohkem, teisel vähem. Tänavuste mutimullahunnikute rohkuse taga võib aga olla hoopis see, milline oli talv.

"Lumi tuli tänavu sula maa peale ja jäi sinna püsima. Muld ei külmunud sügavalt läbi," selgitas Timm. Pehmema pinnase tõttu said mutid talve jooksul tegutseda kõrgemates mullakihtides. Kui nad maa all käike kaevavad, tekib üleliigne muld, mis tuleb kuhugi välja lükata ja nii tekivadki maapinnale mutimullahunnikud.

Kui tavaliselt muudavad talvised sulad ja külmad lumekihi vahepeal kõvaks, siis tänavu seda eriti ei juhtunud. "Mutid said talvel rahulikult kõrgemates mullakihtides toimetada ja üleliigse mulla välja kergitada," rääkis Timm. Kui lumi nüüd kevadel sulas, tulid need hunnikud lihtsalt hästi nähtavale.

Terasemad vaatlejad on mutimullahunnikuid märganud näiteks Tartumaal uusarenduste ümbruses. Joosep Sarapuu sõnul on siinkohal üks võimalik seletus inimtegevus. Kui varasem looduslik ala ehitatakse osaliselt täis, pole muttidel kuhugi minna.

"Kui enne oli neil suurem elupaik, aga osa sellest ehitatakse näiteks parklaks või majadeks, siis võivad nad jääda väiksemale alale kokku," selgitas ta. Sellisel juhul võivad mutimullahunnikud paista ühes kohas eriti tihedalt.

Kuigi mutimullahunnikud võivad jätta mulje, et mutid liiguvad palju maapinnal, ei vasta see zooloog Uudo Timmi sõnul tegelikult tõele. "Mutid ei tahagi maapinnale tulla," ütles ta. Nad veedavad peaaegu kogu elu maa all käikudes. Maa peale võivad mutid sattuda vaid teatud eluperioodil. Näiteks siis, kui noored loomad pesast välja aetakse ja nad peavad endale uue territooriumi leidma. Siis võivad nad isegi üllatavalt kiiresti mööda maad liikuda.

Kas mutt on aias kahjur või kasulik loom?

Paljud aiapidajad püüavad mutte aiast eemale peletada, kuid Timm rõhutas, et tegelikult on mutt pigem kasulik loom. Nad toituvad peamiselt vihmaussidest ja mullas elavatest putukavastsetest. See tähendab, et mutid aitavad hävitada ka mitmeid aiakahjureid. 

Samas võib probleem tekkida siis, kui mutt kaevab käike peenarde all ja kergitab taimi mullast välja. "Siis võivad taimed kuivada ja aiapidajad saavad muttide peale pahaseks," ütles Timm.

Mutimullahunnikuid võib vahel teha ka hoopis teine loom: mügri ehk rahvapäraselt vesirott. Erinevalt mutist on mügri taimtoiduline ning võib aias tekitada märksa suuremat kahju. "Nemad võivad närida näiteks viljapuude juuri või porgandeid ja peete altpoolt ära," selgitas Timm. Sageli avastatakse kahju alles sügisel saaki korjates, kui pealsed tunduvad küll terved, kuid juurvili on maa all kadunud.

Muti ja mügri tegevust saab eristada mullahunniku järgi. Mutimullahunniku ava asub tavaliselt hunniku keskel, samas kui mügri puhul jääb ava kuhja kõrvale.

Looduses käivad arvukused lainetena

Nii muttide kui ka teiste väikeloomade arvukus kõigub looduses loomulikult. Kui loomi saab liiga palju, hakkavad levima haigused ja stress vähendab sigimist. Mõne aasta pärast arvukus langeb kuni tsükkel jälle kordub.

"Meie oludes on need tsüklid sageli umbes nelja-aastased," lausus Timm. Samuti reageerivad väikeloomade arvukusele kiskjad ja röövlinnud: kui toitu on palju, suureneb ka nende arvukus. Seetõttu pole mutimullahunnikute rohkus zooloogi sõnul midagi erakordset.

"Need on lihtsalt keskkonnatingimused. Nendega tuleb koos elada. Ja eks oleks ju natuke igav ka, kui poleks kedagi, kelle peale mullahunnikute pärast pahandada," sõnas Uudo Timm.