Nuritähed võivad ühisel jõul süttimiseni jõuda
Ühenduses on jõud ja ühenduses on sära. Kui kaks tuhmivõitu pruuni kääbustähte oma jõu ühendavad, võivad nad päris eredalt särama puhkeda. Nii osutab värske teadusuuring.
Pruune kääbustähti võib nimetada ka nuritähtedeks, sest korralikuks täheks saamine on neil nurjunud. Nad on tekkinud gaasipilvede kokkutõmbumisel nagu päris tähedki, aga massi on neil liiga vähe, et täiel määral saanuks lahvatada tuumasüntees, mis teisi tähti kütab. Pruunid kääbused miilavad kergelt vaid seepärast, et nende jätkuv gravitatsiooniline kokkutõmme annab natuke sooja.
Ameerika, Hispaania ja Kanada teadlased eesotsas Samuel Whitebookiga California Tehnikainstituudist Pasadenas on nüüd leidnud vaatlusarhiividest üles andmeid kahe lähestikku asuva pruuni kääbuse kohta, millest üks paistab teisest endasse ainet tõmbavat.
Teadlased kirjutavad ajakirjas The Astrophysical Journal Letters, et tõenäoliselt sulanduvad need kaks tähte kungagi üheks täheks kokku.
Avastus on uudne, sest nii väikeste tähtede kaksiksüsteemis ei ole seesugust aine üleminekut ühelt komponendilt teisele varem täheldatud. Seda nähakse enamasti toimuvat pruunidest kääbustest palju suuremate tähtede, näiteks valgete kääbustähtede vahel.
Pruunid kääbused on ainult 13 kuni 80 korda massiivsemad kui Päikesesüsteemi Jupiter, valgetes kääbustes on aga Jupiteri masse sadu.
Arhiivist üles leitud pruunide kääbuste paar asub meist umbes tuhande valgusaasta kaugusel Suure Vankri tähtkujus. Komponendid asuvad teineteisele lähemal kui Maa ja Kuu. Ühe täistiiru teevad nad teineteise ümber natuke vähem kui tunniga.
Teadlased ei tea, kuidas nad teineteisele nii lähedale on sattunud. On võimalik, et mõni kolmas täht on neist lähedalt möödunud ja neid oma raskusjõuga sakutanud.
Kui kaks pruuni kääbust ühinevad, võib juhtuda, et neist saab lihtsalt üks suurem pruun kääbus, aga võib ka juhtuda, et ühendtähes on piisavalt massi, et see võib hakata vesinikust heeliumi sünteesima ja nii siis tõelise tähena süttida.
