Kurnav rändelend nõuab lindudelt head tervist ja rikkalikku toitu. Euroopa põllumajandus on aga viimastel aastakümnetel arenenud ning sookured leiavad tänu sellele ja tõhusamale elupaikade kaitsele kergemini kehakinnitust. "Sookurg on üks nendest edulugudest, kes oli 60–70 aastat tagasi madalseisus, kuid ajapikku on tema arvukus tõusnud," kinnitas Eesti Maaülikooli linnuökoloog Ivar Ojaste saates "Labor".

Samal ajal lühendavad kliimamuutused ja soodsamad toitumisvõimalused kurgede rändeteid oluliselt. Linnud lahkuvad üha hiljem. "Kui me alustame sügisrändest, siis sügisene lahkumine on meilt pigem nihkunud ja see on Eestis tegelikult erinev. Lääne-Eestis lähevad nad hiljem rändele, Ida-Eestis varem – vahe on keskeltläbi isegi kaks nädalat," selgitas linnuökoloog.

Teadlased näevad tema sõnul laiemat mustrit, kus pikkade rännete osakaal langeb ja talvitusalad liiguvad põhja poole. "Kui me räägime 60.–70. aastatest, siis sookurgede peamised talvitusalad jäid hoopis Marokosse. Sealt nihkusid nad juba 80.–90. aastatel Hispaaniasse ning viimased 15–20 aastat on toimunud nihe Prantsusmaa ja Saksamaa suunas," lisas Ojaste.

Uurija sõnul mõjutab seda lindude individuaalsus. "Mida suurem on populatsioon, seda rohkem on "isiksusi", kellel on omad harjumused ja kelle käitumist mõjutavad keskkonnamuutused. Kui tingimused lubavad, jäädaksegi pigem põhja poole," kinnitas teadlane.

Vaatamata üldisele eduloole varjab suur arvukus murettekitavat suundumust noorte kurgede seas. Uurimisrühm analüüsis 37 aasta pikkust värviliste märgistega rõngastatud lindude ajalugu, et mõista pikaealise liigi elukäiku. Andmed näitasid, et alates 1980. aastate keskpaigast langeb noorlindude ellujäämise tõenäosus pidevalt. "Kui varem oli elumus 96–97 protsendi juures, siis tänapäeval on see näitaja kuskil 60 protsendi ringis ehk toimunud on midagi päris olulist," tõdes Ojaste.

Teadlased seostavad noorte lindude hukku suurenenud pesitsustihedusega. Kui parimad pesapaigad saavad täis, peavad linnud leppima kehvemate elupaikadega. Nendes piirkondades kasvanud lindudel on aga keerulisem täisväärtuslikuks eluks valmistuda. Ojaste täpsustas: "On teada, et kehvemates tingimustes sirgunud noorlindude üldine konditsioon on nõrgem. Nad on tundlikumad negatiivsetele keskkonnamuutustele, ootamatutele külmaperioodidele või suurenenud kisklusele – sealt need täiendavad mõjurid kuhjuma hakkavad."

Loodusel on oma piirid ja sookurgede arvukus ei saa enam samas tempos kasvada. Ruumipuudus sunnib noori linde otsima uusi pesitsuskohti, laienedes seeläbi isegi oma ajaloolistele aladele Ungaris. "Toimub normaalne populatsiooni arvukuse kõikumine. Liik on saavutanud oma lae, kuna keskkonna kandevõime on täitunud. Seda toetab teadmine, et sookurgede pesitsusala on nihkunud Saksamaal lääne ja ka lõuna poole," rääkis Ojaste.

Kliimamuutused ja lindude kohanemisvõime kujundavad sookurgede tulevikku ka edaspidi. Tulevikuvaadet kommenteerides meenutas teadlane oma varasemat uuringut: "Kümmekond aastat tagasi tegime koos Aivar Leidoga artikli, kus tuli välja, et umbes 50 aasta pärast jäävad osad sookured tõenäoliselt suuremal hulgal talvituma juba siia Eestisse. See muutus on paratamatu."

Käesoleval aastal jõudsid esimesed Eesti satelliitmärgistega sookured kodumaale eelmise nädala keskpaigas. "Lõviosa kurgedest on siiski alles kusagil Euroopas: Saksamaal, Poolas või Leedus," sõnas Ojaste.