Ornitoloogide ja nii mõnegi tavakodaniku jaoks on lindude pesitsemine aasta suursündmus. Kõik inimesed nende vaimustust siiski ei jaga ja Paesülla sõnul võivad pesitsevad linnud tõepoolest inimest kohati häirida. "Just siis, kui pojad kooruvad ja hakkavad ringi kakerdama, oma esimesi lennuharjutusi tegema, on osad linnud väga kaitsvad nende suhtes. Mis on ka loomulik, sest see ongi nende ülesanne: kaitsta oma järglaskonda," märkis ta saates "Terevisioon".

Kevad on tulnud mürinaga ja mõni varasem lind võibki juba pesa ehitada või suisa pesitseda. Inimestel, kes linde oma katusel näha ei soovi, soovitas Paesüld pigem kiiresti tegutseda. "Ornitoloogiaühingu sõnum on, et võimalikult vara teha ettevalmistused, et sinna ei jõutakski üldse pesamaterjali koguda," ütles ta. Näiteks võib inimene korstna ümber või lamekatusele panna spetsiaalsed võrgud, mis takistaks varesel või kajakal juba eos sinna pesa tegema hakata.

Poolelioleva pesa eemaldamine ei pruugi enam tulemust anda. "Kui mingi esimene pesahunniku kuhjakene olemas ja inimene selle ära veab, siis kui kajakas on otsustanud, et see on päris hea koht, võib ta proovida uuesti sinna teha," selgitas Paesüld. Teiseks ei pruugi inimene osata oma silmaga hinnata, kui valmis pesa munemiseks on.

Kui pesas juba on munad, on pesa lõhkumine seadusevastane. "Sel juhul kannata või jälgi mängu: see on nagu tasuta televisioon," soovitas Paesüld.

Kui siis linnupojad kord oma esimesi tiivasirutusi teevad, võivad vanalinnud neid üsnagi häälekalt kaitsta. Paesülla sõnul on vanemate eesmärk pojad nende mõistes kahe- ja neljajalgsete kiskjate lähedusest ära saada. "Ega nad ei jää kiusu pärast meile sinna oma territooriumi kaitsma. Pigem on see olude sunnil," selgitas ta.

Kes aga soovib väiksematele värvulistele pesakasti üles panna, jõuab seda veel teha. Küll aga eelistavad linnud pigem natuke seisnud pesakaste. "Üle värvima ei pea, lakkima ei pea ja mingeid kaunistusi sinna külge panema. Pigem, mida naturaalsem ta välja näeb, seda parem on," märkis Paesüld.