Kuu ajas Neptuuni viltu
Neptuun on tänapäeval Päikesesüsteemi kõige kaugem planeet, 30 korda Päikesest kaugemal kui Maa, suur, külm ja sinine.
Tuuled on seal Päikesesüsteemi vingeimad ja Neptuuni pöörlemistelg on nii viltu, et jääb selle poolest Päikesesüsteemi planeetide seas alla üksnes Uraanile.
Ei, need ei ole tuuled, mis on planeedi telje viltu ajanud. Süüdi võib olla hoopis üks planeedi kuueteistkümnest kuust, neist kuudest kõige suurem ja kummalisem, Triton.
Kummaliseks teeb Tritoni peale mitme kilomeetri kõrguste lämmastikugeisrite ja säbrulis-võrgulise ekvatoriaalmaastiku eelkõige asjaolu, et ta tiirutab ümber Neptuuni risti vastupidi planeedi pöörlemissuunale.
Sellise niinimetatud retrograadse orbiidi poolest on ta kogu Päikesesüsteemi planeedikaaslaste seas ainulaadne.
Arvatakse, et Triton oli kunagi Kuiperi vöös ümber Päikese tiirelnud kääbusplaneet, kuni ta ükskord, juba üsna ammustel aegadel Neptuuni raskusvälja haardesse sattus ja planeedi ümber tiirlema jäi. Ja juhtus nii, et jäi tiirlema planeedi pöörlemissuuna vastassuunas.
Nüüd on seda ammust sündmust arvuti peal mudeldanud Rodney Gomes Brasiiliast São Paulo Osariigiülikoolist ja jõudnudki järeldusele, et just Triton ongi Neptuuni telje viltu ajanud.
Tritoni tulek vallandas sündmusteahela, mille mõju on Neptuuni süsteemis tunda tänase päevani.
Sedamööda, kuidas Triton spiraalsel orbiidil tiireldes Neptuunile üha lähemale nihkus, avaldas ta planeedile loodejõudude kaudu üha tugevnevat toimet, mille tulemusel läkski planeedi pöörlemistelg üha enam ja enam kaldu.
Arvutisimulatsioonidest paistab, et alguses oli Tritoni orbiit ise Päikesesüsteemi põhitasandi suhtes vägagi kaldu, samas üsnagi piklik ehk ekstsentriline. Ajapikku Tritoni orbiit lühenes ja selle kalle vähenes, samas kui Neptuuni telje kalle kasvas.
Meie ajal tiirutab Triton Neptuunile juba lähemal kui Kuu Maale, ja kui see nii edasi läheb, siis kukub ta 3,6 miljardi aasta pärast kas planeedile või puruneb juba orbiidil tükkideks. Viimasel juhul on Neptuunil oodata uue suurejoonelise rõngastiku teket.
Gomes aga kirjutab oma mudeldustest ja mõttekäikudest kirjatöös, mille ta on üles seadnud võrguvaramusse arXiv.
Pildil on Triton Voyager 2 ülesvõttel aastast 1989.
