Inimeste võimet teisi elusorganisme hävitada on lihtne samastada nende kohaga toiduahelas. Ometigi näitab uus uurimistöö, et nende tegelik paik jääb toidusedeli alusel sigade ja anšooviste vahele. Viimastel kümnenditel on aga inimeste troofiline tase Hiina ja India kasvava lihatarbimise arvelt hakanud oluliselt tõusma, mis mõjutab omakorda ökosüsteemi tasakaalu.

Ökosüsteemi liikmeid saab nende troofilise taseme järgi liigitada erinevatesse klassidesse. Esimese taseme moodustavad autotroofid, vetikad ja taimed, kes hangivad vajaliku energia Päikese kiirgusest. Teine tase koosneb rohusööjatest ja kolmas rohusööjatest toituvatest kiskjatest. Kõige ülemiste lülide jaoks on piiravaks teguriks nende hetke maitseeelistus ja küttimisedukus. Täpse troofilise taseme arvutamisel võetakse arvesse erinevate klasside osakaal tarbijate toidulaual. Arvutuste kohaselt on püramiidi tipus mõõkvaalad ja jääkarud, kelle troofiline tase ulatub 5,5'ni.

Samal ajal on aga tähelepanuta jäänud inimeste enda vastav näitaja. On lihtne arvata, et end looduse kuningaks pidav liik asetub ahela tippu. Toidusedeli järgi seda aga väita ei saa. Prantsuse ökoloog Sylvain Bonhmmeau võttis kolleegidega aluseks Maailma Toiduorganisatsiooni (FAO) poolt kogutud andmed ning leidis, et inimkonna keskmine troofiline indeks on 2,21. Seeläbi tarbib see tunduvalt rohkem taimset kui loomset toitu.

Siiski on riigilised erinevused äärmiselt suured. Näiteks Burundi indeks on alla 2,04 – seega moodustab taimne toit nende toidulauast rohkem kui 96,7%. Islandlaste puhul, kelle toidulaual on liha ja kala osakaal aasta-aastalt vähenenud, on loomse toidu osakaal veel 52%. Eesti kohta käiv andmete rida algab alates taasiseseisvumisest. Tulemuste kohaselt moodustas loomsetest allikatest pärinev toit kogu toidulauast riigi algusaastatel rohkem kui 55%, mis oli Nõukogude Liidu keskmisest märgatavalt kõrgem. Tänaseks on indeks stabiliseerunud 2,42 juures.

Maailma mastaabis on liha osakaal toidulaual aga viimase 50 aasta jooksul 3% võrra kasvanud, tõstes indeksi väärtuse 2,21'ni. Valdav osa kasvust on tingitud tõusva majandusega riikide, India ja Hiina, lihatarbimise suurenemisest. Võib oodata, et mida enam inimesi vaesusest põgeneda suudab, seda rohkem kasvab ka lihatarbimine. Viimane mõjutab aga otseselt keskkonda.

Lihtsustatud troofilise ülekande efektiivsuseks loetakse 10%. Iga järgneva astme tarbija ülalpidamiseks kulub seega üha rohkem madala astme tarbijaid, mis peegeldub omakorda nii kasutatava vee kui süsiniku hulgas. Juba praegu moodustab loomakasvatuse käigus otseselt või kaudselt tekkivad kasvuhoonegaasid inimkonna kõikidest emissioonidest 18%.

Töörühma uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.

Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa

Viimati muudetud 03/12/2013 17.25