Toxoplasma gondii pole tavaline parasiit. Ainurakne kaotab hiiri nakatades nende paanilise hirmu kasside ees, sillutades teed näriliste kasside toidulauale sattumiseks. Uue töö kohaselt on organismi poolt ajus tekitatavad muutused püsivad ja hiirte kassihirm ei naase isegi pärast nakkusest vabanemist.

Teise olendi käitumist mõjutada suutev parasiit võib näida osana mõne õudusfilmi stsenaariumist. Looduses seda rakendatavate parasiitide jaoks on see pelgalt järjekordne meetod oma jätkuva eksistentsi kindlustamiseks. T. gondii on selle lihtsalt sammu kaugemale viinud. Parasiit suudab suguliselt paljuneda vaid kasside soolestikus. Kindel viis oma elutsükli vältel sinna jõudmiseks on kaaperdada mõni hiir. Närilistel on aga kassilõhna suhtes juba kaasasündinud hirm, mida isegi laborikatsetes demonstreeritud on. Lahendusena parasiidi poolt tekitatav 'surmav kassiarmastus' on iseselgitav.

Ent T. gondii ei nakata pelgalt kasse ja hiiri. Hinnanguliselt nakatub parasiidiga oma elu jooksul iga kolmas inimene maailmas. Nakkusjuhte on seostatud terve rea närvisüsteemi talitlusega seotud kõrvalekalletega, nagu autoõnnetusse sattumise ja skisofreenia avaldumise riski kõrgenemisega. Teadlased on kahtlustanud, et parasiit vabastab oma elutegevuse käigus hirmu ja seksuaalse erutusega seotud ajuregioone mõjutavaid ühendeid nagu dopamiini. Wendy Ingrami töörühma uurimus näitab aga, et parasiit muudab vähemalt hiirte aju jäädavalt.

Euroopas ja Põhja-Ameerikas on levinud kolm T. gondii tüve. Valdavalt on katseid tehtud teist tüüpi tüvega. Esimest tüüpi tüvi on oma tavapärases olekus hiirtele tavaliselt surmav. Ent ainurakse geenipagasis töörühma poolt tehtud mõne muudatuse järel suutis hiire organism lõpuks nakkusest jagu saada. Kaasnevalt ei saanud moodustuda ka kaitsvaid tsüste, mis muidu T. gondii oma ohvriga viimase elu lõpuni paari paneb.

Ent nii vahetult pärast hiirte algloomaga nakatamist kui neli kuud hiljem, kui hiirte immuunsüsteem nakkusest jagu sai, näitasid nood endiselt sarnast kiindumust üles nii jänese- kui kassi uriini vastu. Hiirte ajus parasiidi rakkude otsimine kinnitas, et nakkusest saadi täielikult jagu või vähemalt leidus rakke vähem kui 200. Tulemused viitavad, et T. gondii ei mõjuta hiirte käitumist potentsiaalselt tsüstide mõjul vabaneva dopamiini kaudu. Ajustruktuuri muudetakse enne nende moodustumist.

Leidude otsene mõju inimestele jääb lahtiseks. Ühest küljest näivad need viitavat, et skisofreeniahaigetel sümptomite leevendamiseks tsüstidele keskendumine ei pruugi olla tulemuslik. Ent samas nõrgestavad need nakkusi skisofreeniaga siduvat hüpoteesi laiemas plaanis, kuna dopamiini roll näib olevat ümber lükatud. Lisaks, mil nakkused on üle kogu maailma laialt levinud, varieerub piirkonniti siiski täpne nakatumisprotsent. Skisofreeniahaigeid on aga kõigis populatsioonides keskeltläbi 1%.

Viimaks pole parasiidi poolt põhjustavad sümptomid inimestel mitte kunagi nii tõsised kui hiirtel.

Töörühma uurimus ilmus ajakirjas PLOS ONE.

Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa