Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa

Ungari ja USA teadlased on loonud uue ajuimplantaadi, mis suudab avastada kergematele epilepsiahoogudele eelnevat hästi eristatavat kõrgendatud piirkondlikku ajutegevust ning seejärel nende pikkust elektrilise stimulatsiooni abil kuni 60% võrra lühendada. Seadme toimimist on katsetatud rottidel.

Epilepsiahooge põhjustavad närvirakkudes tekkivad ülemäärased laengud. Kuigi see leiab aset vaid aju ühes osas, levib epileptiline närvitegevus peagi üle terve aju. Sõltuvalt sümptomitest võib eristada osalisi- ning ulatuslikke epilepsiahooge. Esimeste ehk 'petit mal' haigushoogude korral võib teadvus lühikeseks ajaks kaduda ning esineda tajuhäireid. 'Grand mal' hood algavad teadvuse kadmisega, mille järgnevad ka krambid. Kuigi hoogude ennetamiseks loodud ravimid töötavad enamikel juhtudel edukalt, võivad nendega kaasneda ebasoovitavad kõrvalmõjud.

Viimastel aastatel on aga järjest enam otsitud abi aju elektrilisest süvastimulatsioonist. Meetodit rakendades on suudetud edukalt leevendada Parkinsoni tõve sümptomeid ning rasket depressiooni. Siiski peab seda võimaldavaid seadmeid toimimiseks pidevalt töös hoidma, mis võib põhjustada peavalusid. Epilepsiahoogude pehmendamiseks ei ole aga see teatud implantaatide puhul vajalik. Nii konstrueeriti 2007. seade, mis suudab avastada epileptilise närvitegevuse algmeid ning alles siis aju stimuleerida. Seda on edukalt katsetatud 191 patsiendil. Samas nõuab see sügavale ajusse elektroodide paigutamist.

Ungari päritolu neuroteadlase György Buzsáki juhitud töörühma loodud seadeldis rakendab hoogude ilmnemisel aga ajukoore stimulatsiooni. Hoogude avastamiseks ja aju stimuleerimiseks mõeldud elektroode ei pea enam nii sügavale paigutama. Viimane omakorda vähendab tõenäosust, et haigushood muutuvad operatsiooni tõttu tõsisemaks. Juhtudel, kui implantaat registreerib anomaalset ajutegevust, viib selle poolt rakendatav elektriline stimulatsioon neuroneid ajutiselt tundetusse seisundisse. Ülemäärastest laengutest põhjustatud närvitegevus ei saa levida ning viimaks sumbub.

Meetodit rakendades suudeti haigushoogude pikkust üheksal rotil vähendada 60% võrra. Töörühm arvab, et seadme suuremat versiooni saaks kasutada ka inimeste puhul.

Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Science.