Pruunide kääbuste päritolu muutus selgemaks
Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa
Ajakirjas Scienceilmunud uurimus demonstreerib, et pruunid kääbused, mida leidub ilmaruumis peaaegu sama arvukalt kui Päikese-sarnaseid tähti, saavad tekkida täpselt samamoodi nagu tavalised tähed.
Pruune kääbuseid võiks kutsuda ka läbikukkunud tähtedeks. Tähtede kujunemise käigus ei jõua mõned prototähed kunagi termotuumasünteesi alustamiseks vajaliku massini. Kuigi kääbuste mass võib kõikuda 15-75 Jupiteri massi vahel, ei saa see olla kunagi suurem 7,5% Päikese omast. Nende tähtedele pea identne keemiline koostis on samas tekitanud küsimuse, kas need moodustuvad samamoodi nagu tähed.
Philippe André, Derek Ward-Thompson ja Jane Greaves üritasid probleemi lahendada, kasutades selleks James Clerk Maxwell'i teleskoopi (JCMT) ja Prantsusmaal asuvat Plateau de Bure interferomeetrit (PdBI). Mõlemad registreerivad footoneid infrapunakiirguse spektriosas. Vaatlusalune objekt osutus proto-pruuniks kääbuseks, mille mass on 1,5-2% Päikese omast. Astronoomid tuletasid näitaja sellelt lähtuva valguse spektraalanalüüsi põhjal.
Mida massiivsem pruun kääbus on, seda suurem on ka kääbuse moodustavate molekulide liikumiskiirus. Viimane peegeldub laiemates spektrijoontes. Samal ajal ei täheldanud töörühm teatavaid spektrijooni, mis oleksid andnud alust arvata, et tegu juba täiskasvanud pruuni kääbusega. Samast piirkonnast ei leitud ühtegi teiste prototähte ega tähte. See annab tunnistust, et objekt moodustus täielikult iseseisvalt. Viimane võimaldab välistada teooria, mille kohaselt tekivad pruunid kääbused ainult täheparvedes koos teiste tähtedega, ent lennutatakse nendest gravitatsiooniliste vastastikmõjude mõjul hiljem välja.
Selle asemel annab Oph B-11'ks nimetatud objekt alust arvata, et pruunid kääbused saavad tekkida täpselt samamoodi nagu tähed – gaasipilvede gravitatsioonilise kokkukukkumise läbi. Siiski ei piisa ühest kääbusest, et mudel pruunide kääbuste puhul universaalseks kuulutada. Sellele vaatamata demonstreerib leid, et vähemalt mõned kääbused võivad sääraselt tekkida.
Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Science.
