Kopskala muutis oma kõndimisega evolutsiooni arvatavat kulgu

Chicago Ülikooli teadlased leidsid, et
evolutsioon, mille käigus elusolendid veest maismaale jõudsid, võis
toimuda teisiti kui seni arvatud. Nimelt avastasid nad, et Aafrika kopskala kasutab
oma õhukesi uimi, et vee põhjas edasi liikuda. Varem arvati, et
esimesed, kes seda suutsid, olid varajased tetrapoodid, kes tekkisid
kopskala eellastest hiljem.
"Kui te näitaksite mulle selle
olendi skeletti ja siis küsiksite, kas ta suudab kõndida või
mitte, siis ma veaksin kihla, et ei suuda," ütles üks uurijatest
Neil Shubin kopskala kohta. "Nende uimed näevad välja nagu kõige võimatumad
vahendid kõndimiseks üldse. Ent see näitab, mis on võimalik
veekeskkonnas, kus ei ole vaja ennast gravitatsiooni pärast nii
palju toestada," rääkis ta.
"Seda kõike oleksimegi ainult
elusolendi järgi teada saanud," ütles Heather King, kes on
kõnealuse uurimistöö juht. "Kui vaadata vaid luid, näiteks
fossiili puhul, siis ei pruugiks me kunagi teada, et ta nii liikuda
suutis," lisas King.
Aafrika kopskala suudab oma tagumiste
uimede abil endi nii veepõhja pinnasel üles tõsta kui edasi
liikumiseks hoogu anda. See tähelepanek muudab evolutsiooni käigus
toimunud sündmuste arvatavat järjekorda. Võib ka olla, et
fossiilijäljed, mida varem omistati varastele tetrapoodidele, võisid
jätta hoopis kopskala esivanemad.
"Paljudel nendest jälgedest on näha,
et loomad, kes need jätsid, kasutasid oma jäsemeid vaheldumisi.
Seepärast arvati, et nende autoriteks olid tetrapoodid, kes
kõndisid tahkel maapinnal," ütles bioloogia ja anatoomia
professor Melina Hale. "Leidsime, et veeloomad, kelle morfoloogia
on hoopis teistsugune ja kes ei ole tetrapoodid, võivad jätta maha
väga sarnaseid jälgi."
Uurimise käigus selgus, et Aafrika
kopskala suudab mõlemat uime korraga kasutades hüplevalt liikuda
ning ka n-ö kõndida. Viimasel juhul kasutab kopskala uimi vaheldumisi. Avastus
näitab, et paljud arengud, mille käigus elusolendid maismaale
jõudsid, võisid toimuda enne, kui tetrapoodid kaldale jõudsid.
Tetrapoodid on selgroogsed loomad, kellel on neli jalga või
jalalaadset moodustist ning nende hulka kuuluvad näiteks linnud,
roomajad, kahepaiksed ja imetajad.
Vaata veel:
Fish
may have started walking underwater (New Scientist)
A
small step for lungfish, a big step for the evolution of walking(Science Daily)










