^{Toimetas Laur Kanger}

Lindude lõhnataju on palju kõrgemalt arenendu, kui teadlsed seni arvata oskasid. USAs pingviinidega tehtud eksperiment näitas, et need linnud on suutelised partneri otsingul lõhna järgi ära tundma, kas tegu on sugulasega või mitte, vahendab Physorg.com

Lindude lõhnataju uurisid lähemalt Chicago ülikooli ja Zooloogia Seltsi teadlased. Tegemist on esimese sellelaadse uuringuga, mis näitab, kuidas lõhnataju on lindudele ühelt poolt informatiivne, teisalt funktsionaalne abiline. Nimelt aiatab see eristada omasid vaenlastest ja sugulasi võõrastest.

Pingviinid olid seejuures teadlastele ideaalseks uurimismaterjaliks. Need linnud elavad mitmesajapealistes kolooniates monogaamsete paaridena. Nii on neil lihtsam poegi kasvatada, sest vanemad saavad käia korda mööda ookeanist toitu otsimas. Hiljem tagasi pöördudes suudavad nad aga jälle oma paarilise ja pojad üles leida.

Varasemad uuringud on näidanud, et lõhnataju aitab teistel merelindudel leida üles oma koduterritooriumi. Samuti hõlbustab see toiduotsinguid. Teised uuringud on jälle näidanud, et linnud kasutavad häälitsusi ja nägemismeelt, et üksteist ära tunda. Seda, et ka lõhnatajul võiks olla omade eristamisel tähtis roll, pole varem uuritud.

Omade otsingul

Eksperiment viidi läbi Brookfieldi loomaaias, sest seal on kõigi lindude põlvnemise kohta üksikasjalikud andmed juba kogutud. Esmalt uuriti, kas pingviinid tunnevad lõhna järgi ära tuttavaid tegelasi. Selleks võeti 12 humboldti pingviinist grupp, kuhu kuulus nii juba järglasi kasvatavaid paare, nende poegi kui ka täiskasvanud linde, kes veel polnud paarilist leidnud.

Lindudelt võeti saba juures asuvast näärmest lõhnaproovid. Tegemist on näärmega, mis toodab teatud õli, mida linnud kasutavad sulestiku korratsamiseks. Seejärel kanti kogutud õliproovid vatitupsule, millega hõõruti lõhn loomaias pingviinide pesaasemetena kasutatavatesse korvikestesse. Lõhna kanti ka paberist kohvifiltritele, mis peideti korvikestes olevate madratsite alla.

Kui siis lõpuks lasti pingviinid korvikeste vahele lahti, tuli välja, et linnud veetsid rohkem aega nende pesaasemete juures, milles oli neile tuttav lõhn. Linnud eristasid nende pingviinide lõhna, kellega nad rohkem koos viibisid nendest, kes olid neile võõrad.

Suurtes kolooniates elavatele lindudele on väga tähtis teada, kuidas nende naabrid lõhnavad, et leida üles oma pesitsusala. Kuna aga pingviinide järglased jäävad täiskasvanuks saades pesitsema samasse kolooniasse, siis on väga oluline vältida olukorda, kus näiteks ühe pesakonna linnud omavahel paarituvad. Siinkohal on abiks jällegi lõhnamälu.

Uuringust tuli välja ka see, et kui pingviinidel, kel veel paarilist polnud, lasti nuusutada mitte just kuigi tuttavate sugulaste lõhna ja päris võõraste lõhna, siis eelistasid nad just viimase lõhnaga pesakorve.

Teadlaste sõnul aitab teadmine lindude võimest oma pesitsusala lõhna järgi ära tunda viia edukamalt läbi teatud kolooniate uuesti asustamisi või ümber asustamisi. Kui linnukolooniale välja valitud kohta panna enne neile omast lõhna, on tõenäosus, et linnud tõepoolest otsustavad sinna elama jääda märksa suurem, kui ilma varasema lõhnastamiseta.

Chicago ülikooli teadlaste uuring avaldati ajakirjas PLoS ONE.