Müramure on tõsine asi
Kas olete mõnikord tundnud piinlikkust või kohmetust, kui teid häirib mingi pidev lärm või müra, kuid ei tihka siiski müra tekitajalt selle lõpetamist nõudma minna? Tasub siiski tihata! Teie enda ja kaasinimeste tervise huvides. Liigse müra üle nurisejat võib ju keegi pidada tüütuks tühja pärast virisejaks, aga nagu kinnitavad paljud uuringud, on müra tegelikult väga tõsine terviseoht.
Maailma terviseorganisatsioon WHO on nüüd valmis saanud uue põhjaliku raporti müra tervisemõjude kohta Euroopas. 128-leheküljelise dokumendi leiab huviline alla laadimiseks WHO võrgupaigast.
Raport on valminud koostöös Euroopa Komisjoni juures asuva Euroopa Ühendatud Uuringukeskusega JRC. See on tõsine analüüs, mis mõeldud kasutamiseks eelkõige Euroopa poliitikakujundajatele, aga kindlasti pakuvad mõned järeldused ka laiemat huvi.
Kas või näiteks see fakt, et müra on eurooplaste tervist kahjustavate keskkonnategurite seas lausa teisel kohal. Suurim tervisekahjustaja meie keskkonnas on aga muide õhusaaste.
WHO raportis on ka välja arvutatud, et isegi Euroopa kõige parema tervisealase olukorraga maades, see on siis peamiselt Lääne-Euroopas, vähendab keskkonnamüra sealse elanikkonna tervena elatud eluaega igal aastal summaarselt 1,6 miljoni aasta võrra.
Neis riikides - Eesti nende sekka paraku veel ei kuulu - elab kokku üle 340 miljoni täiskasvanud inimese, ja see inimhulk kaotab siis müra tõttu igal aastal üle miljoni aasta jagu elu ja tervist.
Õhusaaste, nagu öeldud, on tegelikult veel hullem tapja ja terviserikkuja, mille tõttu selle piirkonna maades läheb igal aastal kaotsi tervelt 4,5 miljonit tervelt elatud aastat.
Õhusaaste ja müra ongi kaks kõige tõsisemalt tervist räsivat keskkonnaohtu, ülejäänud keskkonnategurid ei pääse mõjukuselt neile - õnneks - ligilähedalegi.
Müra mitte üksnes et häirib ja ärritab ja alandab heolutunnet ja elukvaliteeti, vaid võib ikka lausa tappa. Keskkonnamüra toimel võivad ägeneda südamehaigused ja värske raporti andmetel kaotab igal aastal mürast tingitud südamehädade tõttu elu hinnanguliselt 3000 eurooplast.
Uuringutest on selgunud, et müra all kannatajatel võib tõusta vererõhk ja veres omakorda võib tõusta stressihormoonide ja rasvainete tase. Seda isegi siis, kui inimene magab. Ajapikku võivad just müra kaasabil siis veresooned ummistuda ja tekkida võib infarkt.
Südameprobleemmid on kõige tõsisemate tagajärgedega mürast tingitud tervisehäired, aga kõige laiemalt levinud häda, mida müra kaasa toob, on WHO raporti järgi unepuudus. Mürast tulenevate unehäirete tõttu kaotavad lääne-eurooplased igal aastal kokku üle 900 000 tervelt elatud aasta.
Peale selle tuuakse raportis esile, et müra ka lihtsalt ärritab inimesi. Ka siis, kui selle ärrituse tervisetoimet ei õnnestu tuvastada, saab inimeste elukvaliteet kannatada.
Mainitakse ka niisuguseid mürasaastest tulenevaid muresid nagu koolilaste õpiraskused ja kõrvade kumisemine ehk tinnitus, millele on samuti pühendatud omaette peatükid.
Probleem on seega päris tõsine ja oleks hea, kui keegi selle lahendamiseks midagi ette võtaks. Küllap üht-teist võetaksegi ja on isegi võetud. Euroopa Komisjon on seadnud maksimaalseks lubatavaks müratasemeks öisel ajal 40 detsibelli. See on üsna madal tase, võrreldav näiteks raamatukogu lugemissaali helitaustaga. Euroopa Liidu uuemates liikmesriikides on öömüra ülempiiriks üleminekuajal kehtestatud siiski veel 55 detsibelli.
Raporti koostamisega tegelenud teadlased jätkavad tööd ja töötavad välja soovitused, kui suurt mürataset võiks keskkonnas lubada ööpäevase keskmisena. Need soovitused loodetakse valmis saada ületulevaks aastaks. Siis kavatseb Euroopa Liit oma 2002. aasta müradirektiivi kaasajastada.
Seniks aga soovitab raporti üks autoreid ja WHO müraprogrammi koordinaator Rok Ho Kim kolme võimalikku müraleevendusmeedet.
Esiteks tuleks leida võimalusi vähendada sõidukite - autode, rongide, lennukite - tehtavat müra.
Teiseks peaksid omavalitsused seadma tiheda liiklusega teede ja elurajoonide vahele müratõkked või siis uued teed rajama pigem asustuspiirkondadest eemale. Kimi sõnul oleks palju abi ka autorehvide ja teekattematerjalide müravabamaks tegemisest.
Ja lõpuks võiksid riigid ta arvates subsideerida ka majade mürakindluse tõstmist.
Nii et abi saab ja lootust on, aga teada on ka see, et heade plaanide täitumine võtab mõnikord päris palju aega. Eks algus ole seegi, kui tunnistada, et müramure ei ole mingi veidrike ja nõrganärviliste loodud pseudoprobleem, vaid ikka tõsine teema.
Vaata veel:
