Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa

Bristoli ülikooli teadlased leidsid katsete käigus, et isegi lühikest aega ogalikele kiirpaatide helitasemele vastava müra mängimine põhjustab kaladel keskendumisraskusi, mis viib võrreldes vaikse keskkonnaga ebaefektiivsemate toitumisharjumusteni, vähendades nende ellujäämisvõimalusi.

Inimtekkeline müra on maailmas muutumas järjest suuremaks probleemiks nii inimeste endi, kui ka loomariigi jaoks. Helireostus ei puuduta ainult maismaal elavaid organisme. Eelnevad uurimused on näidanud, et laevaliikluse kasv, tuuleturbiinide ehitamine ning seismilised uuringud suurendavad mereimetajate stressitaset. Vähem on uuritud, kuidas täiendav müra kalade eluviise mõjutab.

„Ent täpselt samamoodi nagu sina või mina ei suuda näiteks essee kirjutamise ajal korralikult keskenduda, kui naabertänavas teetööd käivad, hajub toiduotsingutel müra korral ka kalade tähelepanu,“ tõdes uurimuse esimene autor Julia Purser ERR-le. Doktorandi sõnul on veealune müra saamas mereökosüsteemide jaoks peamiseks stressitekitajaks, mis võib omakorda viia loodusliku tasakaalu paigast nihkumiseni.

Katse käigus pakkus teadlasterühm akvaariumis kolme-ogalistele ogalikele (Gasterosteus aculeatus) erisugustest allikatest toitu. Seejärel lasksid nad erinevate ajavahemike vältel akvaariumisse paigutatud kõlaritest kõlada müral, mille intensiivsus oli sarnane kiirpaatide tekitavale. „Selgus, et isegi kümme sekundit kestnud müra muutis järgneva viie minuti jooksul kalade toitumisharjumused nende suguvendadest ebaadekvaatsemaks, kes vaikuses einestada said,“ märkis Purser.

Keskendumishäired suurendavad omakorda riski, et ogalikud söövad toiteainete asemel neile kahjulikke osakesi. Samuti tähendab ebaefektiivsem toitumisviis, et kalad peavad kulutama toiduhankimisele rohkem aega, mis muudab nad kiskjatele haavatamaks. „Kui lisaks arvesse võtta, et laboratooriumist väljaspool ei piirdu mürasessioonid vaid kümne sekundiga, võivad rannikuäärsed kalavarud seeläbi tõsises ohus olla,“ nentis doktorant.

Järgmiste sammudena plaanib Purser koos oma kolleegidega uurida, kuidas müra laiemas mastaabis ökosüsteemi mõjutab. Ent esmajoones peab töörühm Derfa rahastamise tõttu keskenduma majanduslikult tähtsatele liikidele ning nende toitumisallikateks olevatele selgrootutele. „Igal juhul on selge, et inimtekkelised helid mõjutavad ökosüsteemi ka kaudsemalt, kui pelgalt üksikuid kuulmiskahjustusi ning üldist stressitaseme tõusu põhjustades,“ mõtiskles Purser.

Töörühma uurimus ilmus ajakirjas PLoS ONE 28. veebruaril.