Sel ajal, kui me magame, salvestab aju mälestusi pikaajaliseks alalhoiuks. Aga mitte igasuguseid mälestusi, vaid ainult neid kõige tähtsamaid. Selline oluline pisiasi tuli välja Saksamaal tehtud katsetest, mis näitasid, et vaid juhul, kui oleme otsustanud, et uus info on meile tähtis, aitab uni seda meelde jätta.

Jan Born Tübingeni Ülikoolist ja ta kolleegid palusid 191 täiskasvanud katseisikul täita mäluülesandeid, näiteks jätta meelde sõnapaare. Pooltele öeldi, et 9 tundi hiljem omandatut kontrollitakse. Teistele öeldi, et 9 tunni pärast tuleb teha muud laadi ülesandeid. Mõlemast rühmast lasti osal inimestest vahepeal magada, teistel mitte.

Selgus, et neil, kes magasid ja ootasid meeldejäetu kontrolli oli meeles 12 protsenti rohkem sõnapaare kui neil, kes magasid, aga omandatud sõnapaaride ülekontrollimist ei osanud oodata. Peale selle näitas elektroentsefalograaf, et kontrollist teavitatutel esines magades teistest rohkem niisugust sorti ajulaineid, mida just uue materjali mällu talletamisega seostatakse.

Mis aga veel huvitav, magamine iseenesest sõnapaaride meelde jätmist palju ei parandanud. Need, kellele järelkontrollist teada polnud antud, mäletasid sõnapaare enamvähem ühtemoodi, olenemata sellest, kas nad vahepeal olid maganud või mitte.

Borni sõnul näitab tulemus, et mälestused jäävad une ajal pikemaks paremini tallele just sel juhul, kui arvame neid hiljem tarvis minevat.

Vaata veel: Sleeping enhances memory – but only the important stuff (New Scientist)