Ligikaudu kolmandik inimestest on nakatunud Toxoplasma gondii nimelise parasiidiga, kuid suurem osa neist pole sellest teadlik. Enamikule elanikkonnast ei põhjusta Toxoplasma mingeid sümptome, kuid haigus võib olla ohtlik nõrga immuunsusega inimestele ja rasedatele (õigemini loodetele). MIT teadlased on avastanud, et  inimesele kõige ohtlikum on II tüüpi Toxoplasma gondii, mis  eritab põletikulist reaktsiooni tekitavat valku GRA15.

Toxoplasma gondii on algloom, mis nakatab inimesi ning teisi soojaverelisi loomi, sealhulgas ka linde. Pärisperemeheks on kaslased. Inimesed nakatuvad eelkõige kokkupuutel kassi roojaga saastunud pinnase või esemetega, liiga vähe kuumutatud liha või pesemata köögiviljade söömisel.

MIT bioloogia abiprofessor Jeroen Saeij tegeleb hetkel võtmeküsimuse kallal- miks osad  Toxoplasma liigid (neid on vähemalt tosin) on inimestele ohtlikumad kui teised. Oma kolleegidega on ta peamiselt uurinud II tüüpi  Toxoplasma liiki, mis esineb kõige sagedamini Ameerika Ühendriikides ja Euroopas, ning mis kõige sagedamini põhjustab ka sümptomite avaldumist. Teadlased avastasid uue Toxoplasma valgu, mis võib aidata selgitada, miks II tüüp on teistest virulentsem.

Teadlased avastasid, et parasiit eritab valku GRA15, mis vallandab peremeesorganismis põletiku. Kuigi see valk esineb kõikidel Toxoplasma liikidel, vallandab põletikulise reaktsiooni ainult II tüübis sisalduv variant, mis selgitab, miks see tüüp on inimestele eriti ohtlik.

Saeij selgitas, et II tüübi GRA15 põhjustab transkriptsiooni faktori NF-kB aktiveerimise, mis stimuleerib põletikku põhjustavate proteiinide tootmist. Hetkel püüavad teadlased välja selgitada, kuidas ilmneb GRA15 ja NF-kB vastastikune mõju ning miks on see parasiidile soodne. Saeij loodab välja selgitada, kuidas parasiit suudab peremeesorganismi immuunsüsteemi vältida ning seeläbi kroonilist infektsiooni põhjustada

Toksoplasmoosi nakatumise sagedus maailmas on väga erinev. Ameerika Ühendriikides on see 10-15 protsenti, Euroopas ja Brasiilias on see 50-80 protsenti. Täpset nakatumissagedust on raske määrata, sest nakatunud inimestel enamasti sümptomeid ei esine.

Peale nakatumist moodustab parasiit lihaskoes ja ajus tsüste, mis sisaldavad suurel hulgal aeglaselt paljunevaid parasiite. Kui tsüst rebeneb, hävitavad T-rakud (immuunrakud) enamasti parasiidid enne, kui need jõuavad organismis edasi levida. Allasurutud immuunsüsteemiga inimestel (nt AIDSi põdevatel ja keemiaravi saavatel inimestel) puudub selline kaitse.
"AIDSi põdevatel inimestel on T-rakud suures osas hävinud, seega kui tsüst puruneb, nakatab see suurema hulga ajurakke, mis lõpuks põhjustab tõsise ajukahjustuse," selgitas Saeij.

Kui ema nakatub raseduse ajal esmakordselt, võib infektsioon põhjustada iseenesliku raseduse katkemise, loote hukkumise, enneaegse sünnituse või kaasasündinud väärarenguid: tõsist silma- või ajukahjustust. Kui ema on nakatunud enne rasestumist, siis loode ohustatud ei ole.
On olemas efektiivsed ravimid esmase nakkuse ravimiseks, kuid juba moodustunud tsüste on  väga raske hävitada.

Allikas: On the Trail of a Stealthy Parasite Biologist Shows Why Some Strains of Toxoplasma Are More Dangerous Than Others (ScienceDaily)