_{Toimetas Katrin Sak}

Kuigi meestel on kiilanemise ees suur hirm, on siiani veel üllatavalt vähe teada selle terviseprobleemi põhjustest rakulisel tasandil. Ajakirjas Journal of Clinical Investigation avaldatud uuringus näidati, et tüvirakud mängivad kiilaspäisuse kujunemisel ootamatult suurt rolli.

Kasutades juuste siirdamisele läinud meeste rakuproove, võrreldi kiilanenud ja mitte kiilanenud peanahalt pärinevaid karvanääpse ning leiti, et paljad alad ja normaalne peanahk omavad ühel ja samal inimesel sama arvu tüvirakke. See leid oli teadlaste jaoks üpris üllatav. Küpsemate rakkude nn progenitorrakkude hulk palja peanaha karvanääpsudes oli aga oluliselt vähenenud, näidates, et kiilaneval alal esineb probleem tüvirakkude aktivatsioonis ning nende arenemisel progenitorrakkudeks.

Uurijad ei tea, miks selles muutumises rikkeid esineb. Aga fakt, et tüvirakkude endi arv on normaalne, sisendab lootust, et neid rakke saab uuesti aktiviseerida.

Mõned aastad tagasi leidis sama töörühm, et täiskasvanud hiirte karvanääpsud tekivad taas, kui äratada ellu geenid, mis on aktiivsed vaid arenevates loodetes. See võib avada karvanääpsude arvukuse manipuleerimiseks nn "embrüonaalse akna". Ajakirjas Journal of Clinical Investigation avaldatud uuringus leiti hiirtes analoogne progenitorrakkude populatsioon nagu inimesteski. Need rakud on võimelised moodustama karvanääpse ja süstituna immuunpuudulikkesse hiirtesse kasvama ka karvadeks.

Edasistes uuringutes plaanitakse käsitleda tüvirakkude ja progenitorrakkude populatsioone karvakao teiste tüüpide korral, sh ka naistel esineva juustekao puhul. Selline teave võib olla abiks, et arendada välja rakuteraapial põhinev kiilaspäisuse ravi, isoleerides tüvirakke ja lisades need tagasi otse peanahale. Kavas on keskenduda ka nende tegurite kindlakstegemisele, mida saab kasutada, et viia tüvirakke üle progenitorrakkudeks ning tekitada sel moel normaalselt korralik juuksekasv.

Vaata lisa: http://www.sciencedaily.com/releases/2011/01/110104133905.htm