Tuntud inimgenoomi järjendaja Craig Venteri juhitud instituudis on hakkama saadud uue tähtsa saavutusega, mida on jõutud juba isegi tehisliku elu loomiseks nimetada. Teadlased võtsid bakterirakust geenid välja ja panid sinna uued geenid asemele. Ja seejuures need uued geenid olid teadlaste endi kokku pandud.

Uute tehisgeenidega bakterirakk hakkas valgumolekule tootma ja pooldus mitmeks tütarrakuks, nii nagu bakterirakud seda ikka teevad. Aga nüüd käis kogu see tegevus teadlaste loodud geenide juhendamisel.

Teadlased ei olnud neid geene päris ise välja mõelnud, vaid olid need genoomiks kokku seadnud ühe teise bakteriliigi eeskujul. Nii et tehislikult tehtud bakterigenoom, aga looduses esineva genoomi põhjal tehtud. Ja siis üht teist liiki bakterisse sisse siiratud ja tööle pandud.

Craig Venteri instituudi teadlased kirjutavad oma saavutusest ajakirjas Science. Tehisgenoomiga bakteri loomine võttis paarikümnel teadlasel aega kümmekond aastat ja läks hinnangute põhjal maksma 40 miljonit dollarit.

Tegemist on suure fundamentaalteadusliku läbimurdega, kuid midagi kasulikku need tehisgenoomiga bakterid praegu veel ei tee. Kaugemas tulevikus oskavad ehk teadlased ise ka täiesti uusi bakterigenoome välja mõelda ja nende abil siis vajalike omadustega baktereid luua.

Bakterid on muidugi ühed lihtsamad teadaolevad elusolendid, ja näiteks hulkraksete loomade või taimede tehisgenoomi kokku panemisest ollakse praegu veel väga kaugel.

Pühapäevases teadussaates Labor, mis algab Vikerraadios kell 17.05, kommenteerib Craig Venteri instituudi teadlaste saavutust biomeedik Sulev Kõks.

Vaata veel: Synthetic Genome Brings New Life to Bacterium (Science)