Šotimaale kuuluval Hirta saarel elav metsik lammas on viimase 20 aasta jooksul järjest kahanenud. Teadlased on järeldusele jõudnud, et kahanemise taga on kliimasoojenemine.

Nii nagu kuivatist läbi käinud villased sokid, on Hirta saarel elavate Soay lammaste kaal ja kasv kahanenud keskmiselt viis protsenti. Seda alates 1985. aastast, mil teadlased nad täpsema vaatluse alla võtsid.

Stanfordi ülikooli bioloogia professori, uurimuse ühe autori, Shripad Tuljapurkari sõnul võinuks oodata, et pehmemad talved teevad lammaste elu kergemaks ning seetõttu oleks neil põhjust kasvus pigem võita kui kaotada.
 
Tuljapurkar leiab, et lammaste kahanemise põhjuseks saab olla tõsiasi, et väikeseid lambaid, kes 20-30 aastat tagasi poleks karmi talve üle elanud, jääb nüüd üha rohkem ellu. Kuna neid jääb nüüd rohkem alles, et sugu jätkata, siis kahaneb ka lammaste keskmine suurus.

Hirta saarel on talvede pehmenedes rohu kasvuperiood pikenenud ning lambad ei pea ellujäämiseks end kohe võimalikult suureks sööma. Nii ei kasva nad esimesel ja teisel eluaastal nii hoogsalt, kui varem. Isegi kui lambad saavad hiljem kätte oma endise kasvusammu, siis ei tee see tagasi madalama sünnikaalu ja kahe esimese aasta aeglase kasvutempo arvelt kaotatut.

Teise huvitava iseärasusena avastasid teadlased nö noore ema efekti. Teadlased eeldasid, et lammaste järeltulijad on umbes sama suured või veidi suuremad kui nende ema. Hirtal tehtud mõõtmised näitasid aga, et noorte lammaste puhul on poegade sünnikaal väiksem kui nende emade sünnikaal oli. Pojad jäävad emast väiksemaks ka täiskasvanuna.

Kuna igal aastal sünnib märkimisväärne hulk uutest lammastest just noortel loomadel, lähebki karja keksmine kasv selle arvelt alla.
Tuljapurkar ja tema kaasuurijad ei tea paraku, kui paljudel liikidel võiks samasugune noore ema efekt veel töötada. Küll aga on nad täheldanud samasugust mehhanismi mõne punase hirve liigi puhul, kes elavad Šotimaa põhjaosas.

Vaata veel: Sheep shrink on Scottish isle as world warms, says Stanford biologist