Villu Päärt

Eesti teadlaste leiutatud südamejuust langetab ülekaaluga kimpus olevate patsientide organismi veesisaldust ja vererõhku, näitasid Moskvas tehtud katsetused.

Südamejuustu sees on piimhappebakter Lactobacillus plantarum, mis pärineb 1990ndatel Eesti ja Rootsi laste võrdleva allergiauuringu käigus kogutud Tartu Ülikooli mikroobikollektsioonist. Bakter on patenteeritud L. plantarum TENSIA nime all Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskusele ning juustu toodab E-Piim, kirjutab Villu Päärt Tartu ülikooli teadusportaalis Novaator.

Kui seni oli südamejuustu katsetatud Eestis, siis nüüd on juust jõudnud esimeste pilootkatseteni ka piiri taga – Moskva Teaduste Akadeemia toiduinstituudi kliinikus. Kõik sealsed katsealused olid tugevalt ülekaalus – nende kehakaal on üle 100 kilogrammi, nad põevad ainevahetussündroomi, mille puhul on organismis normaalne ainevahetus häiritud ning vererõhunäitajad normist kõrgemad.

Kolme nädala jooksul olid kõik katsealused kalorivaesel dieedil – nende toidu päevakalorsus oli 1500 kcal. Inimese füsioloogiline kalorinorm on päevas umbes 2000 kcal. Veerandsada katses osalenut said iga päev 50 grammi südamejuustu, võrdlusrühma kuulunud 15 patsienti sõid tavalist juustu, milles TENSIA bakterit polnud.

Katsealustel mõõdeti vererõhku, vereproovidest jälgiti maksa ja neerude tööd iseloomustavaid markereid, samuti mõõdeti uriinist polüamiine, mis on selle bakteri ainevahetusega seotud. Moskvast saadeti Tartusse katses osalenute uriini ja väljaheidetest võetud proovid, mis pidid näitama, kas südamejuustus olnud bakter suutis organismis kanda kinnitada.

Moskva ülekaalulistel langes katse käigus kehakaal ning organismi veesisaldus, kusjuures TENSIA juustu söönutel langesid nii süstoolne kui diastoolne vererõhk. Mida rohkem TENSIA-baktereid seedetraktis suutis elama jääda, seda olulisem oli diastoolse vererõhu langus.

„Laktobatsillide mõju inimese ainevahetusele ja veresoonte lõõgastusele on seni vähe uuritud,“ ütles Tartu Ülikooli emeriitprofessor Marika Mikelsaar, kelle juhitud töörühm südamejuustu aluseks oleva piimhappebakteri avastas.

„Meie katsetus näitab, et see toime aminohapete ainevahetuse ja laktobatsillide hulga vahel on olemas ja see avaldub organismis veesisalduse vähenemisena,“ lisas ta.

Euroopa toiduohutusamet EFSA leidis 2011. aastal, et südamejuustu vererõhku alandavad omadused pole piisavalt teaduslikult põhjendatud. Mikelsaare sõnul on vahepealse kahe aastaga tehtud täiendavaid uuringuid ning uuesti on TENSIAle kavas EFSA tunnustust taotleda tuleval aastal.

Moskva katsete tulemusi kajastav artikkel ilmus ajakirjas Nutrition Journal.