^{Toimetaja Piret Ehrenpreis}

Austraalia teadlased on võtnud vaatluse alla linnud, kes otsustavad poegade muretsemise asemel hoopis lähisugulastest liigikaaslaste pesi valvata. Selline käitumine on teadlaste sõnul omane umbes üheksale protsendile kõigi linnuliikide esindajatest, vahendab Phys.org.

Järglasteta elu kasuks otsustanud linnud tegelevad sangarlikult näiteks pesaparasiitidest kägude eemale peletamisega. Teadlasi huvitas, kuidas selline kollektiivne järglaste eest hoolitsemine end evolutsiooniliselt ära tasub. Tõsiasi on see, et kui poegi kasvataval linnupaaril on kõrvaline abiline, siis suureneb märgatavalt nende poegade täiskasvanuikka jõudmise tõenäosus.

Teadlased jälgisid oma uurimistöö tarbeks enam kui 100 linnuperet, kel oli selline abiline. Selgus tõepoolest, et lisavalvega pesades oli keskmiselt vähem käomune kui iseseisvate linnupaaride puhul. Käomudelitega läbi viidud katse näitas, et suurema valvurite hulga puhul tabab võimalikke pesaparasiite ka agressiivsem rünnak, kui väiksemate perede puhul.

Teadlaste sõnul on selline kollektiivne linnupoegade kasvatus ja pesaparasiitide esinemissagedus omavahelises seoses. Geograafiliselt koonduvad need nähtused maailmas kõige sagedamini kahte põhilisse piirkonda. Need on Austraalia ja Sahara kõrbest lõunasse jääv Aafrika.

Vastavad uuringutulemused avaldati ajakirjas Science.