Tsementi saab, kui segada omavahel vett, kaltsiumi ja räniühendeid. Kui suured tähed oma elu lõpul puruks plahvatavad, siis paiskavad need maailmaruumi väga mitmesuguseid keemilisi elemente, sealhulgas kindlasti ka tsemendi koostisosi. Seni ei ole teadaolnud ega ole ka keegi eriti selle peale tulnud, et uurida, kas ja kui palju nende täheplahvatuste tagajärjel tegelikult tsementi tekib.

Ent nüüd Zagrebi ülikoolis töötav Bilalbegović ja ta kolleegid välja nuputanud, kuidas võiks välja näha tsemendiosakeste neeldumisspekter ehk lihtsamalt öeldes, millist värvi valgust tsemendiosakesed kinni püüavad. Nad kirjutavad veebikeskkonnas ArXiv avaldatud uurimuses, et kosmilised tsemendiosakesed võiksid eriti tugevasti kinni püüda teatavate kindlate sagedustega infrapunavalgust.

Tuleb välja, et Euroopa Kosmoseagentuuri infrapuna-kosmoseobservatoorium ongi tegelikult juba sellise valguse neeldumist 17 supernoova ümbruskonnas tähele pannud. Nii et äkki leidubki seal kandis ohtrasti tähetekkelist tsemenditolmu.

Kui maailmaruumis tõesti tsementi toodetakse, siis see võib seletada muu hulgas seda, miks tähtedevahelises gaasis paistab sisalduvat vähem hapnikku, kui seal olla võiks. Puuduolev hapnik, väidab Bilalbegović, kuulub tsemendiosakesi moodustavate ühendite nagu ränioksiidi ja kaltsiumkarbonaadi koosseisu.