Katsehiired, kelle emad puutusid poegade kandmise ajal kokku isegi madalate pliikogustega, kaldusid tüsenema. Nii võtsid elu algushetkedel pliiga kokkupuutunud isased hiired kaalus keskmiselt 8-10 protsenti juurde.
Sellised andmed näitavad, et emakasisene kokkupuude mürgise kemikaaliga võib anda oma panuse tüsenemisepideemiasse.

Tegemist on esimese tööga, kus käsitletakse, kuidas mõjutab emase hiire toit järeltulijate hilisemat tüsenemist. Seejuures võib kokkupuude kemikaaliga olla kõige mõjusam just elu alguse kriitilistel hetkedel. Varajane kokkupuude pliiga võib soospetsiifiliselt mõjutada toidu tarbimist, rasvade ainevahetust, kaalu ja insuliinivastust hiire edasises elus. Sellised tulemused avaldati ajakirjas PLOS One.

Töös puutusid emased hiired joogivee kaudu kokku pliiga kaks nädalat enne paaritamist, tiinuse ajal ja ka poegade eest hoolitsemise perioodil. Järeltulijate energia tarbimist, aktiivsustaset, toitumist, kehakaalu ja koostist hinnati 3, 6 ja 9 kuu vanuselt. Üheksa kuu vanuseid hiiri testiti ka glükoosi taluvuse suhtes. Kõigis neis mõõtmistes kajastusid soospetsiifilised toimed.

Tööst selgus, et isaste hiirte kokkupuude pliiga elu algul viis keha rasvasisalduse tõusuni kolme kuu vanuselt. Emakasisese arengu jooksul pliiga kokkupuutunud emased ja isased hiired kaldusid rohkem sööma; isastel loomadel väljendusid probleemid insuliinitasemetes; muutused avaldusid ka energia tarbimises ja kulutamises.

Pliiga kokkupuute ohte on teaduskirjanduses kirjeldatud juba aastaid, need tööd on kaasa toonud vastava kemikaali keelustamise värvide ja bensiini koostises. Siiski leidub pliid veel vanades majades, õhus, vees, pinnases, toidus ja tarbeproduktides. Vastava metalli osas ei eksisteeri mingit minimaalset ohutut taset.

Loe lisa:
Link between obesity and lead exposure uncovered (MedIndia)