Kuu sisemus võib endiselt kuum olla
Planeediteadlased on Apollo missioonide käigus Maale toodud kuukivide ning kraatrite arvukuse põhjal oletanud, et kaaslane oli vulkaaniliselt aktiivseim umbes 3,1-3,9 miljardit aastat tagasi, et siis miljardi aasta eest pikka unne suikuda. Tosinad Kuu pinnalt leitud pinnavormid viitavad aga, et laavat võis Kuu pinnale immitsemas näha veel dinosauruste ajal.
Uue hüpoteesi taga on ebaregulaarsed merelaigud ehk IMP'id, mida iseloomustavad ebatasaste ja nurgeliste pindade vahetus läheduses paiknevad tasased ning kerajad künkad. Geoloogide hinnangul on tegemist väikeste vulkaanipursete jäänukitega. Sündmusi peeti kaaslase hilisemas ajaloos liiga haruldaseks, et need oleksid tõmmanud laiemat tähelepanu. Enne Kuu Luuretehiskaaslase poolt tehtud fotosid oli inimesed teadlikud vaid ühe taolise laigu – Ina – olemasolust ning sedagi märgati Apollo 15 missiooni astronautide poolt juba 40 aastat tagasi.
Westfälische Wilhelmsi ülikooli ja Arizona osariigiülikooli teadlased leidsid uutelt ülesvõtetelt hiljuti veel enam kui 70 IMP'i, mida võib näha kõikjal üle Kuu, mis viitab, et Apollo 15 meeskonnaliikmed ei täheldanud üksikut anomaaliat. Pursete ligikaudse aja määramisel lähtus töörühm pinnavorme katvate kraatrite hulgast. Mida varem laava maapinnale immitses, seda armilisemad laavavoolud tänaseks olema peaksid.
Töörühma hinnangul tekkis Ina vähem kui 50 miljoni aasta eest. Sosigenesena tuntud IMP aga pelgalt 18 miljoni aasta eest. Kuna pinnavormid on oma ümbrusest oluliselt nooremad, vihjab see teadlaste sõnul, et Kuu sisemus on arvatust kuumem või võib magmataskuid leida kõrgemal kuukoores, kui seni valdavalt arvatud..
Uurimus ilmus ajakirjas Nature Geoscience.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Nature Geoscience
