Brasiilia kosmoseagentuuri satelliidipiltidel põhinev analüüs viitab, et alates 2014. augustist on raie hoogustunud 63 protsendi võrra. Amasoonia vihmametsade käekäiku jälgiva survegrupi IMAZONi hinnangul on aga aasta varasema perioodiga vähenenud metsade pindala kuni 2,2 korda kiiremini.

Põhjusena tuuakse välja leebemaks muutunud looduskaitse eeskirju, majanduskasvu ja elustandardite paranemisega kaasnevat kasvavat nõudlust loomaliha ja sojaubade järele, mis on viinud karja- ja põllumaade laiendamiseni. Riikliku Amazonase uurimisagentuuri metsandusekspert Philip Fearnside toob muu hulgas välja, et 2012. aastal metsakoodeksis tehtud muudatusega anti enne 2008. aastat ebaseaduslikult metsa langetanutele amnestia, mis muutis vihmametsade kaitsmiseks loodud seadusi paratamatult hambutumaks.

Eelnevatel aastatel on pakkunud Brasiilia oma metsanduspoliitikaga teistele tõusva majandusega troopikariikidele eeskuju. Näiteks on Amasoonias metsa majandamine keelatud või rangelt piiratud 44 protsendis metsades. Samuti on rangelt piiratud puidu hankimiseks tehtav lageraie, mil metsa ebaseaduslikult hävitanud põllumeestelt võetakse võimalus laenu taotleda. Samuti on riik kehtestanud moratooriumi metsade arvelt uute sojapõldude rajamisele.

Hiljuti uue mandaadi saanud president Dilma Rouseff on aga lisaks metsakoodeksi muutmisele teinud ettepaneku rajada veel 19 hüdroelelektritammi ja uue kiirtee BR-319, mis ühendaks ülejäänud kiirteevõrgustikuga suurlinna Manau. Minevikus on sarnaste suurprojektidega kaasnenud metsaraie hoogustumine.