Ameerika Ühendriikides asuva Rochesteri ülikooli teadlased eesotsas John Tardunoga uurisid Lõuna-Aafrika hüttides asunud tuleasemeid, mis tehtud aastatel 1225-1550. Vulkaaniliste kivimite kuumutamisel ja jahtumisel jäädvustub sellele piirkonnale iseloomulike magnetvälja jõujoonte suund kivide jahtumise hetkel. Töörühm leidis selle põhjal, et magnetväli nõrgenes Lõuna-Aafrikas toona kiiremini kui praegu. Kohati oli see praegusest isegi nõrgem. Ulatuslikumaid muutusi võis näha ka selle suunas.

Tarduno oletab kolleegidega ajakirjas Nature Communications, et muutuste taga oli Lõuna Aafrika aluse maakera tuuma ja vahevööd lahutava vahekihi ebaharilik koostis ja struktuur, mis viis sügaval planeedi sisemuses keerisvoolude tekkimiseni. Töörühm lisab, et ebaharilik magnetvälja käitumine on ilmselt piirkonnale iseloomulik ja kestnud juba miljoneid aastaid.

Tarduno loodab, et see aitab parema konteksti anda ka praegu mitmel pool maailmas nähtavale magnetvälja nõrgenemisele. Mitmed teadlased on spekuleerinud, et see võib vihjata põhja- ja lõunapooluse vahetumisele.

Kuigi magnetpooluste vahetumist on popkultuuris kujutatud millegi katastroofilisena, pole ulatuslikke liikide väljasuremisi aga sellega mitte kunagi kaasnenud. Samas võib aga pooluste vahetumine kaasa tuua elektri- ja sidevõrgu häireid.