Asi on selles, et Phobos kujutab endast põhimõtteliselt lihtsalt üht suurt kivihunnikut, mida hoiab koos vaid umbes 50-100 meetri paksune tolmu- ja purukiht keha pinnal. On teada, et Marsi raskusväljast põhjustatud loodejõud, piltlikult öeldes tõusud ja mõõnad, soputavad Phobost justkui kartulikotti ja tekitavad selle sees olevate kivitükkide vahel pingeid ja liikumisi, mis viivad paratamatult lõpuks Phobose lagunemiseni.

Phobosest tehtud piltidel on näha ka suuri paralleelseid vagusid, umbes 100-200 meetrit pikad ja 10-30 meetrit laiad. On arvatud, et võibolla need ongi juba loodejõudude toimel tekkinud katkimineku märgid.

Nüüd on ameerika teadlased eesotsas Terry Hurfordiga Marylandis asuvast NASA Goddardi kosmoselennukeskusest arvutimudeli peal välja rehkendanud, millistes kohtades peaksid Marsi loodejõud tekitama Phobosel kõige rohkem mehaanilisi pingeid. Mudel näitas, et need piltidel näha olevad vaod paiknevad just täpselt õige suuremate pingetega paikades.

Nõnda saigi Hurford Ameerika Geoloogia Seltsi konverentsil kuulajatele teada anda, et Phobosel ongi tõepoolest eelseisva katkimineku märke juba selgelt näha.