Analüüsis märgitakse, et maailma kasvuhoonegaaside emissioonid on alates 2012. aastast oluliselt vähenenud. Eelnevalt on heitekogus kasvanud aastas keskmiselt 3–4 protsenti. Nähtava trendi tõttu loodetakse, et majanduskasv on suudetud lahutada iga-aastaselt põletatavate fossiilkütuste hulgast.

Emissioonide kasvu aeglustumise taga nähakse peamiselt Hiina majanduskasvu aeglustumist, taastuvatest allikatest pärineva energia osakaalu suurenemist ja langust energiatarbimise intensiivsuses. Möödunud aastal kasvas riigi poolt õhku paisatavate süsinikuheitmete hulk vaid 0,9 protsenti, enam kui neli korda vähem kui aastal 2013. Kokkuvõtlikult on Hiina siiski planeedi suurim saastaja.

Samal ajal on Ameerika Ühendriikide kasvuhoonegaaside emissioonid elaniku kohta hiinlaste ja Euroopa Liidu kodanike omast kaks korda suuremad. Kui keskmine ameeriklane paiskab aastas õhku 16,5 tonni süsinikdioksiidi, siis hiinlaste ja eurooplaste puhul on näitaja vastavalt 7,5 ja 7,1 tonni.

Euroopa Liidu liikmesriikidel õnnestus vähendada emissioone võrreldes 2013. aastaga kokku 5,4 protsenti. Põhjustena nähakse pehmet talve, kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi mõju ja transpordisektori naftanõudluse vähenemist. Majandus kasvas samal perioodil 1,4 protsenti. Kokkuvõtlikult vastutas Euroopa Liit seega eelmisel aastal vähem kui kümnendiku maailma kasvuhoonegaaside heitmete eest – majandusblokk tervikuna on Hiina ja USA järel siiski suuruselt maailma kolmas saastaja.

Vaatamata lootusele, et maailma kasvuhoonegaaside iga-aastased heitkogused on saavutamas haripunkti, võib see tõusva majandusega riikide tõttu edasi lükkuda. Näiteks India emissioonid kasvasid möödunud aastal 7,8 protsenti, tagades sellega saastajate edetabelis neljanda koha.

Maailma meteoroloogiaorganisatsiooni vaheanalüüs näitab samal ajal, et 2015. aasta maailma keskmine õhutemperatuur saab olema kõrgem, kui ühegi teise regulaarsete mõõtmiste algusest jäädvustatud aasta oma. Sümboolselt ületab see tööstusajastueelset keskmist õhutemperatuuri esimest korda rohkem kui ühe kraadi võrra. Lisaks kasvuhoonegaaside soojendavale mõjule kergitas keskmist temperatuuri ülitugev El Niño.