Kyoshi Masui Kanadast Briti Columbia ülikoolist ja ta kolleegid on hoolikalt analüüsinud ühe niisuguse sähvatuse kohta talletatud andmeid ja jõudnud järeldusele, et vähemalt see uuritud sähvatus on pärit niisugusest paigast, kus on tugev magnetväli ja palju tihedat plasmat. Sähvatuse lähtepunkt asub meist tohutu kaugel, umbes kuue miljardi valgusaasta kaugusel.

Nad kirjutavad ajakirjas Nature, et üks tõenäoline allikas on noor tugevalt magneetunud neutrontäht, niinimetatud magnetar, kaugel väljaspool meie galaktikat. Kui sellise ülitiheda tähe pind väriseb, nii nagu mõnikord Maa pind maavärinas väriseb, siis võib sealt selline võimas raadiosähvatus valla pääseda. Aga on ka koguni võimalik, et sähvatus tekkis, kui mõni eriti suur neutrontäht mustaks auguks kokku tõmbus.

Niinimetatud kiireid raadiosähvatusi on avastatud küll ainult 16, esimene neist aastal 2007 Austraalias asuva Parkesi Observatooriumi raadioteleskoobiga, aga teadlaste hinnangul toimub tegelikult iga päev võib-olla isegi tuhandeid põhimõtteliselt registreeritavaid sähvatusi. Lihtsalt teleskoobid ei sattu neile alati peale.

Need plahvatused on väga võimsad, sest nad on meile näha hoolimata sellest, et toimuvad tihtipeale väga kaugel.