Suured puuviljatoidulised loomad nimelt levitavad ühtlasi ka puude seemneid, mis läbivad nende seedetrakti ja satuvad seejärel maapinnale. Tihtilugu on tegu ka just suuremakasvuliste ja tihedamapuiduliste puudega, mis koguvad õhust ja talletavad enesesse süsihappegaasi tõhusamalt kui pisemad puud.

Brasiilia, briti, hispaania ja soome teadlased eesotsas Mauro Galettiga São Paulo osariigiülikoolist uurisid Brasiilia metsades enam kui 2000 puuliigi ja enam kui 800 loomaliigi omavahelisi suhteid. Nad kirjutavad ajakirjas Science Advances, et väiksemakasvulised puuviljasööjad nagu näiteks väiksemad linnud, nahkhiired ja kukkurloomad suudavad tõhusalt levitada ainult väiksemate puude väiksemaid seemneid. Kuid hästi süsinikku siduvate suurte puude suuri seemneid levitavad ainult suuremad loomad.

Kütid ja salakütid kütivad pigem just peaasjalikult ikka suuremaid loomi. Kui aga neid loomi vähemaks jääb, siis jääb vähemaks ka suuri tiheda puiduga puid, atmosfääri jääb alles rohkem süsihappegaasi. Õhutemperatuur tõuseb seetõttu kiiremini, kiiremini tõuseb ka merepinna tase, mistõttu rannikualasid tabavad ulatuslikumad üleujutused, mille tagajärjel kasvab kliimapõgenike hulk ning riigijuhid peavad fossiilkütuseid põletavate lennukite pardal taas konverentsidele kokku sõitma, et veelgi uuemaid ja karmimaid kliimaleppeid sõlmida.