Hubble'i kosmoseteleskoop avastas tugevalt helendava kaelakeed meenutava udukogu.

Astronoomiline objekt PN G054.2-03.4 nimetati asjakohaselt Kaelakee udukoguks. See on planetaarne udukogu, mis koosneb tavalise Päikesele sarnase tähe jäänustest. Planetaarsetel udukogudel ei ole vaatamata oma nimetusele mingit seost planeetidega – nimetus tuleneb sellest, et algeliste teleskoopidega vaadates meenutasid nad hiidplaneete.

Planetaarsed udukogud tekivad, kui Päikesele sarnastel tähtedel lõppevad vesinikkütuse varud, mille tulemusel tähtede välimised kihid laienevad ja jahenevad ning tähtede ümber moodustub massiivne gaasist ja tolmust kiht. Seda kihti ioniseerib surevalt tähelt tulev kiirgus, mis tekitabki helenduse.

Avastatud planetaarse udukogu helendava ringi läbimõõt on ligikaudu 19 triljonit kilomeetrit. Ringis paiknevad punktiirina tihedad helendavad gaasikogud, mis meenutavad kaelakee teemante.

Udukogu tekkis lähestikku tiirlevast tähepaarist, mille vananev täht oma väiksema kaaslase alla neelas. Alla neelatud väiksem täht jätkas orbiidil tiirlemist suurema tähe sees, suurendades selle pöörlemiskiirust. Hiidtähe tiirlemine muutus seejärel aga nii kiireks, et suur osa seda ümbritsevast gaasikihist eraldus kosmosesse. Tsentrifugaaljõu mõjul eraldus enamus gaasist tähe ekvaatori kohal, mistõttu moodustuski sellest ring.

Kaks tähte on teineteisest kõigest mõne miljoni kilomeetri kaugusel ning paistavad seetõttu ringi keskel asuva helendava punktina. Nad tiirutavad teineteise ümber sedavõrd raevukalt, et orbiidi läbimiseks kulub neil vähem kui päev.

Avastatud udukogu asub 15 000 valgusaasta kaugusel Noole tähtkujus. Juuresoleval Hubble'i tehtud liitpildil on näha helendamas vesinikku (sinine), hapnikku (roheline) ja lämmastikku (punane).