Jupiteri atmosfääris möllavad hiigelsuured õhupöörised tsüklonid ja antitsüklonid, millest kõige võimsamad on näha erivärviliste laikudena. 

Esimesed teated planeedi laikude kohta pärinevad 17. sajandist. Kõige tuntum on antitsüklon ehk kõrgrõhkkond Suur Punane Laik, mida on vaadeldud juba alates 19. sajandist.

Viimase 80 aasta jooksul on laigu pindala pidevalt väiksemaks muutunud. Nüüd teatas Hubble´i kosmoseteleskoobi uurimismeeskond, et laigu läbimõõt on kahanenud umbes 16 500 kilomeetrini.

1979. aastal Jupiterist mööda lennanud NASA sondid Voyager 1 ja Voyager 2 mõõtsid Suure Punase Laigu diameetriks 23 400 kilomeetrit. Veel viis aastat tagasi mõõdeti Hubble´i fotodel laigu pikkuseks ligi 18 000 kilomeetrit.

Pärast seda kinnitavad erinevad vaatlused, et Suur Punane Laik kahaneb aastas keskmiselt 940 kilomeetri võrra ning selle ovaalne kuju muutub aina ümaramaks.

Hubble´i vaatlusi analüüsinud NASA Goddardi kosmoselendude keskuse teadlase Amy Simoni sõnul on antitsükloni servades hulgaliselt pisikesi keeriseid, mis võivad antitsükloni jõudu kahandada. Kui kiiresti Päikesesüsteemi kõige kuulsam ilmastikunähtus edaspidi pisemaks muutub, ei oska praegu keegi ennustada.