Lihtsustatult saab kolesterooli jagada heaks ja halvaks. Hea kolesterooli ülesanne on veresooni liigsest kolesteroolist puhastada. Halb ehk LDL-kolesterool teeb vastupidist. Mida rohkem seda veres on, seda kiiremini veresooned lupjuvad ja seda suurem on südamehaiguste oht.

"Vaadates meie laboris tehtud kolesteroolide tulemusi, mis on tegelikult ikkagi väga ilus läbilõige kogu Eesti elanikkonna kolesteroolide väärtustest ja mille alusel saab teha ka üldistusi, on kolesteroolid korrast ära ligemale 60 protsendil meie juures testi teinutest, mis on tegelikult väga hirmutav ja mõtlemapanev tulemus. Kui vaadata, kas need kõik on vanemad inimesed, siis sugugi mitte," rääkis Synlabi laboriarst Anneli Raave-Sepp.

Pea kolmandikul 19- kuni 25-aastastest Eesti noortest on kolesterooliga probleeme. Statistika näitab, et probleem puudutab üha enam ka naisi ja just neid, kes on jõudnud üleminekkuikka. Naiste puhul on halva kolesterooli järsk tõus seotud naissuguhormooniga östrogeen, mida toodetakse munasarjas ja mille tootmine teatud vanusest lõppeb.

"Naiste südamehaigused avalduvad tavaliselt kuskil kaheksa kuni 10 aastat hiljem kui meestel ja ainuke, mida me selle eest tänada saame, ongi seesama östrogeen. Aga pärast seda naiste südamehaiguste esinemise sagedus tõuseb väga kiiresti. Ja tõesti on väga suur andmelünk kogu maailma teaduses ja meditsiinis, kuidas naistel südamehaigused kulgevad ja mis sümptomid on. Ei ole uuritud spetsiifiliselt, mis ravimid või kuidas mõjuvad. Enamik uuringuid on tehtud meestel ja tõepoolest see viib sageli selleni, et naiste südamehaigusi avastatakse hiljem ja nad saavad ka hiljem abi," ütles naistearst Made Laanpere.

Seega on teada, et naiste suremus südamehaigustesse tõuseb pärast seda kui östrogeen neid enam ei teeninda. Suitsetamine on südamehaiguste puhul samuti üks riskitegur, aga naiste puhul on see eriti kõrge.

"On näidatud, et justnimelt noortel suitsetavatel naistel on oluliselt suurem infarkti tekke risk võrreldes samas vanusegrupis olevate meestega. Ja naistel on eripära, et on teatud spetsiifilisi seisundeid nagu varajane menopaus, rasedusaegne diabeet, rasedusaegne kõrgenenud vererõhk, mis kõik suurendavad ka hilisemate südame veresoonkonnahaiguste tekkeriski," lausus kardioloog Martin Serg.

Halba kolesterooli kutsutakse rahvakeeli ka vaikseks tapjaks. Seda seetõttu, et temaga ei kaasne ühtegi sümptomit ning inimene ei tunneta kuidagimoodi, et tema kolesteroolinäitajad võivad paigast olla.

"Esimene kaebus, mis võib tekkida on südamelihasinfarkt ja seetõttu ongi väga oluline, et igaüks meist teaks oma väärtusi ja käiks regulaarselt kontrollis," ütles Martin Serg.

"Kui inimene läheb oma digilukku või terviseandmeid vaatama, siis ta võib vaadata, et ohhoo, mul on rohelises või normis kolesterooliväärtused, aga tegelikult need normid on väga individuaalsed ja selle määrab ära teie oma arst. Kui me räägime LDL kolesterooli ehk halva kolesterooli normtasemest tervel inimesel, siis see peaks olema alla kolme mmol/l, aga kui on südamehaige, kellel on pärgarterite haigus ehk südame isheemiatõbi, siis seal on normväärtus alla 1,4 mmol/l mõningal juhul ka alla ühe," lausus Martin Serg.

Umbes ühel inimesel 200-st on aga kõrge kolesterool tingitud hoopis geneetilistest põhjustest. Suuremal osal on see aga seotud elustiili valikutega.

"Me oleme tegelikult teinud väga suuri edusamme viimase 30 aasta jooksul südame veresoonkonna haiguste osas, aga endiselt on meil ikkagi tapja number üks südame veresoonkonnahaigused ehk see peab olema prioriteet number üks," ütles Martin Serg.

Kuna tervislikud eluviisid on südamehaiguste ennetamisel A ja O, siis mis muud, kui jooksutossud jalga ja õue ilma nautima.