Miami ülikooli teadlaste analüüs näitas, et risk vähki haigestuda oli abiellumata meeste seas 68 protsenti ja naiste seas koguni 85 protsenti kõrgem võrreldes abielus või ka nendega, kes olid lahutatud. Uuringus loeti vallaliseks ka need paarid, kes elasid koos püsisuhtes, kuid polnud ametlikult abiellunud.

Kuigi erinevused on suured, rõhutavad teadlased, et tulemusi ei tasu tõlgendada nii, nagu abielu ise kaitseks vähi eest või tervise nimel tuleks kiiresti abielluda.

Pealtnäha selgete numbrite taga on märksa keerulisem pilt. Vähkkasvajad ei vali inimesi nende perekonnaseisu järgi, kuid mitmed vähiriski mõjutavad tegurid, näiteks suitsetamine, stress ja laste saamine, võivad olla seotud sellega, kas inimene on abielus või mitte. Samuti viitavad teadlased võimalusele, et tervemad inimesed võivad olla altimad abielluma.

Tulemused põhinevad enam kui nelja miljoni vähijuhtumi analüüsil, mis registreeriti 12 USA osariigis aastatel 2015–2022 vähemalt 30-aastastel inimestel. Kuna tegemist oli läbilõikeuuringuga, ei jälginud teadlased seda, kuidas abielu vähiriski pika aja jooksul mõjutab.

Kõige suuremad erinevused ilmnesid meeste pärakuvähi puhul. Vähivormi esines nende seas, kes kunagi ei abiellunud, umbes viis korda sagedamini. Naiste emakakaelavähki esines aga vallalistel naistel ligi kolm korda rohkem kui abielus või varem abielus olnud naistel.

Mõlemad haigused on tihedalt seotud sugulisel teel leviva inimese papilloomiviirusega (HPV). Teadlaste hinnangul võib püsipartneri olemasolu suurendada tõenäosust, et inimene käib regulaarselt kontrollis. Samas vähivormide puhul, mille jaoks on olemas laialdased sõeluuringud, näiteks rinna- ja eesnäärmevähk, olid erinevused väiksemad.

Uuringu üks piirang oli kategooriate üldistus: näiteks käsitleti ühes rühmas nii inimesi, kes olid olnud õnnelikus abielus 30 aastat, kui ka neid, kes olid olnud lühikest aega abielus ja seejärel aastakümneid lahutatud. Sellest hoolimata peavad teadlased perekonnaseisu seost vähiriskiga oluliseks ja seni vähe uuritud teemaks.

Samas on varasemad uuringud näidanud, et vallalisusel võib olla ka eeliseid, näiteks tihedamad sotsiaalsed suhted ja rohkem võimalusi enesearenguks. Ka abielul on oma varjuküljed, näiteks on seda seostatud suurema dementsusriskiga. Seega ei saa öelda, et üks või teine perekonnaseis oleks üheselt tervislikum.

Küll viitavad tulemused teadlaste sõnul sellele, et sotsiaalsed tegurid nagu perekonnaseis, võivad olla olulised vähi riskinäitajad.

Uuring avaldati teadusajakirjas Cancer Research Communications.