Eelmisel aastal USA-s California osariigi kohal plahvatanud meteoorkeha kildude analüüsil leitud keerukad orgaanilised molekulid vihjavad, et ürgsupp, milles elu arvatavasti Maa varajases nooruses tekkis, oli arvatust keemiliselt rikkam ja pakkus seega molekulaarse evolutsiooni alguseks soodsamaid eeltingimusi.

Teadlased olid kindlad, et toona Maad tabanud meteoriit peidab endas midagi erilist juba paar päeva pärast kildude leidmist. Orbiidi analüüs andis mõista, et see pärines Marsi ja Jupiteri vahel asuva asteroidivöö gaasihiiule lähemast osast. Meteoorkeha näol oli tegu süsinikkondriidiga. Varasemate analüüside käigus on nende sisemusest leitud keerukaid süsinikupõhiseid ühendeid, mis sarnanevad aminohapetele. Viimased omakorda on valkude ehituskivideks.

Ent esmased uurimistulemused valmistasid seekord pettumuse. Koostis sarnanes tüüpilise süsinikkondriidi omale. Arizona Riigiülikooli keemik Sandra Pizzarello otsustas seejärel üritada matkida noorel Maal valitsenud tingimusi. Planeet oli toona vulkaaniliselt aktiivsem ja hüdrotermaalseid lõhesid võis kohata märksa sagedamini. Happetöötluse tulemusena jäid näidisest alles mitmed erinevad väävlit ja hapnikku sisaldavad orgaanilised ühendid.

Neist mitmeid, nagu erinevaid polüeetreid, poldud mitte kunagi varem ühegi meteoriidi seest leitud. Päevavalgele tulnud eetrid ja estrid oleksid soosinud rakkude teket. Samuti annavad leiud mõista, et keerukamad keemilised reaktsioonid said Maal aset leida juba enne elu teket. Juba algselt keerukamatest ehituskividest oleksid ka esimesed bioloogilised molekulid saanud kergemini tekkida.

Rikkalikumat informatsiooni vabalt avakosmoses leiduvate orgaaniliste ühendite kohta võib pakkuda Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri 2016. aastal asteroidi suunas teelesaadetav sond OSIRIS-REx, mis on võimeline ka näidise tagasi Maale tooma

Töörühma uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide teadusteakadeemia toimetistes.

Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa