^{Toimetas Laur Kanger}

USA Wyomingi ülikooli teadlastel on õnnestunud panna siidiussid ämblikuniiti keerutama. Selleks muundati siidiusside niiti geneetiliselt nii, et see sisaldab nüüd ämblikuniidile omast valku. Kuna äärmselt tugev ja elastne ämblikuniit leiaks rakendust meditsiinivallas, on see suur saavutus, vahendab Physorg.com.

Ämblikuniidi tootmist on proovitud juba pikka aega. Pelgalt ämblikufarmide rajamine siinkohal ei aita, sest tegemist on loomakestega, kes kaitsevad väga agressiivselt oma territooriumi. Seega kippusid ämblikud üksteist selliste katsetuste puhul nahka pistma. Geneetiliste manipulatsioonide teel on ka kitsesid pandud ämblikuniidile omast valku tootma, kuid siidiusside kasutamine näikse märksa mugavam lahendus olevat.

Professor Don Jarvise juhitud uurimisrühma artiklist, mis ilmus ajakirjasProceedings of the National Academy of Sciences, selgub et siidiusside toodetud niidis saavad kokku nii siidi kui ka ämblikuniidi kiud. Tulemuseks on niit, mis on tugevam, kui kumbki kiud eraldi võttes.

Sellisel kiul oleks mitmekülgselt rakendust nii haavade õmblemisel kui ka biomaterjalina mitmesuguste haavasidemete valmistamisel. Kiude peetakse koguni nii tugevaks, et neid võiks kasutada kuulikindlate vestide meistedamisel.

Siidiusside ämblikuniidi tegemisele ümber häälestamiseks tuli teadlastel sisestada neisse geen, mis on ämblikul niiditootmise eest vastutav. Tänu sellele suudavad siidiussid keerutada oma kookonisse terve miili jagu niiti, mis on nende loomulikust toodangust poole tugevam.

Varasemates katsetustes on geneetilise muundamise abil püütud panna ka baktereid ja taimi ämblikuniiti tootma. Paraku pole ükski varasem meetod andnud tulemuseks nii palju siidivalku, et selleks jätkuks ämblikuniidi masstootmiseks.