Linnud on terava nägemise ja ergu kuulmisega, aga tundliku haistmise poolest nad nii tuntud ei ole. Värskest uuringust aga selgub, et miljoneid aastaid tagasi olid ka meie sulissõbrad suurepärased lõhnatundjad. Kanada ja Ameerika Ühendriikide teadlased mõõtsid lindude ja dinosauruste koljufossiile, tehes järeldusi nende aju ehituse kohta.

Tulemus seab kahtluse alla kauase arusaama, et kui linnud dinosaurustest arenesid, siis jäi neil lõhnataju tagaplaanile, sest evolutsiooniline põhiaur kulus nägemise ja tasakaalutunnetuse parendamisele, mis lendavatele olenditele on ju tõesti suureks kasuks.

Darla Zelenitsky Calgary Ülikoolist ja ta kolleegid on nüüd avastanud, et tegelikult teravnes lindudel kõrvuti kuulmise, nägemise ja tasakaalumeelega alguses märgatavalt ka haistmistaju. Lõhnameele tähtsus on taandunud alles hiljem.

Teadlased uurisid röntgenkompuutertomograafiga lindude ja dinosauruste koljufossiile ja püüdsid saadud pildi põhjal rekonstrueerida aju kuju. Eriti pöörasid nad tähelepanu aju lõhnakeskuse ehk haistmissibula suurusele.

Paraku ei ole aju ennast fossiilides säilinud, aga teadlased loodavad, et ka kolju kuju põhjal saab paikapidavaid järeldusi teha. Ja vähemalt tänapäeval elavate lindude ja imetajate puhul on kindlaks tehtud seos, et mida suurem on ajus haistmissibul, seda paremini olend lõhnu tunneb.

Zelenitsky ja kaasautorid kirjutavad uurimistööst Briti Kuningliku Seltsi toimetistes.

Vaata veel: Birds inherited strong sense of smell from dinosaurs (PhysOrg)