Oregoni primaatide uurimiskeskuses kasvatatakse ahve, kellest saavad "laborirotid" ülekaalulisuse- ja diabeedi-uuringuis.  Sealsed teadlased nuumavad ahve, et katsetada nende peal inimeste jaoks välja töötatavaid ravimeid rasvumise ja diabeedi raviks. Katsete tarvis kasvatatavad ahvid harrastavad tüüpilist ebatervet eluviisi- söövad ohtralt rämpstoitu ja liiguvad vähe. 

Teadlaste eesmärk on kasvatada ahve, kes on võimalikult sarnased Ameerika Ühendriikides elavate isukalt rämpstoitu ja tugitoolisporti harrastavate inimestega. Kui katsealused on "valmis" antakse nad üle ravimifirmadele, kes proovivad nende peal oma uusi kõhnaks tegevaid tablette.

Oregoni primaatide uurimiskeskuses on üle 4000 ahvi, kellest valdav osa on reesusmakaagid. Osad neist saavad igapäevaselt insuliinisüste ja osadel on ummistunud arterid. Korpulentsed primaadid  on ekspertide sõnul väga sobivad katseloomad, sest nad on inimestele palju sarnasemad kui laborirotid. Lisaks suuremale füsioloogilisele sarnasusele on nad ka toitumisharjumustelt inimestele väga sarnased - nad kipuvad inimloomale sarnaselt sööma ka lihtsalt selleks, et igavust peletada. Nii antakse ahvidele maiustamiseks ja rasvumise soodustamiseks muuhulgas ka pähkleid, popkorni ja maapähklivõid. Kummikommidest oldi sunnitud loobuma, sest need jäid ahvide hammaste külge kinni.  Teadlastele meelepärane on ka see, et erinevalt inimestest ei suuda ahvid tarbitud kilokalorite kohta valetada ja nii on teadlastel alati tõene ülevaade puuri pistetud isendite päevasest toidukogusest.
"Primaadid ei valeta sulle," ütles neuroteadlane dr Grove, "Me teame täpselt, kui palju nad söövad."

Ülesöömise soodustamiseks ning toidukoguste kontrollimiseks hoitakse rasvunud ahve kuude ja isegi aastate vältel eraldi tillukestes puurides.  Kuid valdav osa ahve elavad siiski puurides, kus on ka kiiged ja ronimispuud. 

Mõned  ahvide peal tehtud katsed on andnud juba ka käegakatsutavaid tulemusi. Bostonis asuv ravimiettevõte  Rhythm Pharmaceuticals katsetas Oregoni ahvide peal oma eksperimenteerimisjärgus olevat kõhnumispreparaati. Ravimi tulemusel hakkasid loomad kaheksa nädala pärast 40 protsenti vähem sööma ja kaotasid 13 protsenti oma kehakaalust. Rhythm Pharmaceuticalsi juhi Bart Hendersoni sõnul plaanib firma ravimi omadusi järgmisena testida juba inimeste peal.

Oregoni ahvidega on katseid teinud ka teadlased, kes uurivad seda, kuidas mao vähendamise operatsioon koos sunniviisilise dieediga loomade kaalulangetamisele mõjub. Uuringu üks eesmärk on jälile saada operatsiooni järgselt kehas toimuvatele hormonaalsetele muutustele. Uuringutest saadava info põhjal loodetakse välja töötada ravim, mis mõjutaks inimese hormonaalsüsteemi nii, et see võiks vabaneda diabeedist. Kuid selle uuringu tarbeks peavad ahvid loovutama ka oma elu, et teadlased saaksid uurida nende aju ja kõhunääret.
 
Dr Hansen, kes on teinud uuringuid rasvunud ahvidega juba nelikümmend aastat, eelistab varianti, kus loomade rasvumine ei ole forsseeritud vaid nad võtavad juurde sarnaselt inimestega vanuse suurenedes. Üks tema ahvidest Fat Albert pälvis ühel aastal maailma kõige raskema reesusahvi tiitli- ta kaalus 32 kilo, olles Ameerika Südame Assotsiatsiooni soovitatud dieedil. 
Peamiselt testitakse arendatavaid ravimeid hiirte ja rottide peal, kuid mõjud närilistele ja inimestele on tihti erinevad. Eksperimentaalne ravim Rinat Neuroscience  vähendas närilistel isu, kuid San Antonio rasvunud paavianidel kahe-või kolmekordistas ravim söömist.

Mõned ettevõtted ei näe vajadust primaatide uuringutes kasutamiseks, öeldes, et ravimi mõju on peaaegu sama lihtne tuvastada inimuuringuis. Uuringud ahvidega on ka väga kulukad. Uuringud võivad minna maksma kuni mitu miljonit dollarit ning enne uuringu läbi viimist on vaja täita ka kontroll, et uuring ei rikuks seatud eetilisi nõudeid.