Provence´i kuuma päikese alla ehitatavas kompleksis tõuseb temperatuur loodetavasti juba seitsme aasta pärast miljonite kraadideni.

Marseille´ lähedale Cadarache´i rajatavat rahvusvaheline katsetermotuumareaktorit tuntakse enam inglisekeelse lühendi ITER järgi.

Selle ehitamiseks on ühendanud jõud Hiina, Euroopa Liit, India, Jaapan, Lõuna-Korea, Venemaa ja USA.

Ühiselt loodetakse katsetada termotuumasünteesiga. Päikesel ja teistel tähtedel ühinevad vesinikutuumad pidevalt ülikõrgetel temperatuuridel heeliumiks ja vabaneb suur kogus energiat.

Maal saab see toimuda ainult rangelt kontrollitud keskkonnas.

ITERile pandi algus juba 1988. aastal. 1990ndatel tabasid projekti mitmed kärped ning kompleksi ehitamiseni jõuti alles 21. sajandil.

2007. aastal puhastati tulevase reaktori ja abihoonete jaoks valitud 90-hektariline maatükk. Möödunud aastal algasid tööd ehitusplatsil ning esimesed katsetused plasmaga peaksid plaanide kohaselt toimuma 2019. aastal.

Kompleks peab taluma äärmuslikke tingimusi. Vesinikutuumade ühinemine heeliumiks hakkab ITERis toimuma 150 miljoni kraadi juures Celsiuse järgi.

Sellistes oludes tekib plasma ning eralduvad kõrge energiaga neutronid, mille abil tulevikus loodetakse liikuma panna turbiin.

Ülikuuma plasmat hoiavad üleval võimsad magnetid, mis tehakse valmis kohapeal, kuna need kaaluvad sadu tonne ja on transportimiseks liiga rasked.

Energiatarbe vähendamaiseks jahutatakse magnetid -269 Celsiuse kraadini ja muudetakse sel kombel ülijuhtideks.

Kummalisel kombel tähendab see, et ITERis hakkavad lähestikku paiknema ühed kõige külmemad kehad kogu Maal kõrvuti tavatult kuuma plasmaga.

ITER annab tublisti tööd ka robotiehitajatele. Kuigi tuumade ühinemine on tuumade lõhustamisest tunduvalt puhtam ja ohutum, tekib ka selle käigus ohtlikke jäätmeid. Kõrge energiaga neutronid tekitavad end reaktori seintesse rammides radioaktiivseid elemente.

Radioaktiivne on ka kaht neutronit sisaldav vesiniku isotoop triitium. Reaktoris kasutav berüllium aga tekitab inimesel mürgistuse. Sellepärast plaanitakse jäätmete eemaldamiseks ja osade asendamiseks kasutada robotkäsi.

Moodsates tuumajaamades töötavad need juba praegu, kuid ITER on tunduvalt keerukama ehitusega kompleks, kus tegutsemiseks tuleb konstrueerida hea liikumisvõimega robotid.